Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. Kohalike maksude haldajaks on valla- või linnavalitsus või muu valla või linna ametiasutus. KOHALIKUD MAKSUD isikumaks; kohalik tulumaks; müügimaks; paadimaks; reklaami- ja kuulutusemaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorisõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusemaks. 14. Universaalpanganduse olemus Universaalpangandust iseloomustab olukord, kus on võimalik sooritada samas paigas põhimõtteliselt kõik finantstehingud ning saada vajadusel nõustaja abi nende tehingute sooritamiseks. 15. Inflatsiooni olemus ja kuidas mõõdetakse Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab
(Kohaliku omavalitsuse eelarvete ... 2011) Planeeritud eelarvelisteks kulutusteks järgneva aasta jooksul saavad nii riik kui kohalikud omavalitsused raha mitmesugustest maksudest, mis laekuvad vastavalt riigi- või kohalikku eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad otse KOV-ide eelarvesse. Kohalikud maksud on (Kohalike omavalitsuste pädevus ... 2011): · isikumaks; · tulumaks; · müügimaks; 6 · paadimaks; · reklaami- ja kuulutusemaks; · teede ja tänavate sulgemise maks; · mootorisõidukimaks; · loomapidamismaks; · lõbustusemaks. Kohalikud omavalitsused saavad taotleda Euroopa Liidult oma tegevuseks toetusi (Väikevalda ... 2011). Samas ei saa omavalitsus kunagi kindel olla, et ta seal ka raha saab. Selleks, et raha saada, peab projekt läbi minema ja olema realistlik. Piisavas summas toetuste saamiseks peavad raha taotlejad tihti kavalad olema, et leida erinevaid viise erinevate toetuste saamiseks
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama küsimusele, et kas tulemus mill...
4)Maamaks. Protsent sõltub piirkonnast ja maa kasutamise eesmärgist. Laekub kohalikesse eelarvetesse. 5)Hasartmängumaks. Maksavad hasartmängude korraldajad ja sellest finantseeritakse spordi, teaduse, hariduse, kultuuri kulutusi vastavalt seadusele. 6)Tollimaks. On kehtestatud teatud riigi kaupade tootmise kaitsmiseks välismaiste konkurentide eest. Makstakse riigi piiril kaupade sisse- või väljaveol. Kohalikud maksud: 1)Müügimaks 2)Paadimaks 3)Reklaami-ja kuulutusemaks 4)Loomapidamismaks- 5)Lõbustusmaks- 6)Teede ja tänavate sulgemise maks 7) Parkimistasu 19 5.Ettevõtte tulud ja kulud 1.Kulude ja tulude vahelised seosed. Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ,on ettevõtte kulu. Ettevõte on seotud oma tegevust mõjutavate huvigruppidega
· erisoodustusi; · lepingute tasusid; · tasutud riigilõivu; · litsentside, kauplemislubade eest makstud tasusid; · muid ettevõtlusega seotud kulusid. Ettevõtluse kuluks loetakse ka Maksuameti kontole tasutud käibemaks, samuti tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustustelt tasutud tulumaks ning makstud kohalikud maksud (omavalitsusüksuste kehtestatud maksud oma haldusterritooriumil, nt mootorsõidukimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, reklaami- ja kuulutusemaks jne). Peale selle võib ettevõtluse kuluna deklareerida ka ettevõtja enda või töötajate eest tasutud täiend- ja ümberõppe kulud, kui tööalase täiend- ja ümberõppe käigus täiendati olemasolevat eri-, kutse- või ametialast haridust või omandati ettevõtluses vajaminev uus eriala. Ometi ei või ettevõtluse kuludena näidata tasemekoolituse (põhi-, kesk-, kõrgharidus, akadeemiline kraad) ja ettevõtlusega mitteseotud vabaharidusliku koolituse kulusid.