iseloomu spetsiifilise vormi. Sotsiaalloomus on mingi rühma rahvuse, klanni, kogukonna, kihi esindajaile ühine iseloomustruktuuri kese, mis on kujunenud sellele grupile ühiste kogemuste ja seal harrastatud eluviisi suhtetoimes. Sotsiaalloomuse kuus suunda. Retseptiivse (vastuvõtliku) iseloomuga isikuile on oma võimete realiseerimise asemel ainsaks mõeldavaks maiste hüvede allikaks välismaailm. Siia rühma kuuluja usuvad, et mõnutunnet andvaid asju saab vaid väljastpoolt. ,, Meie aja inimene veedab enamiku oma ajast passiivselt. Ta on igavene tarbija; ta vohmib toitu, alkoholi, sigarette, ettekandeid, raamatuid, seisukohti, filme; kõike tarbitakse, kõik neelatakse alla. Maailm on tema tohutu sisu objekt: suur pudel, suur õun, suur rind. Inimesest on saanud imik, igavesti täis ootusi ja igavesti pettunud" (E. Fromm. ,,The dogma of Christ and others esays", 1963)
· Läänimees ehk vasall ehk feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest. · Läänikord ehk feodaalkord e feodalism-ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi. · Aadel- keskaegne maaomaniku seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta. · Aadlik- aadli seisusesse kuuluja. · Linnus- keitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik. · Vakus- Vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid. · Mõis-Aadliku majapidamine, mis koosnes mõis hoomest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest. · 1241.a Liber Census Danial- Taani Windamisraamat- Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli. Kirikukihelkond Kirikute ehitamine algas kohe pärast vallutust- nende ehitamise korraldamine ja
Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi AADEL keskaegne maaomanike seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda
Ristisõdade põhjused: oluliseim Jeruusalemma vabastamine türklaste alluvusest. Teine põhjus õige usu (lahku!) katoliikluse levitamine. Kolmas põhjus kaubandus, Veneetsia ja Genova soovisid saada ülemvõimu Vaemere kaubanduses. Ristisõdade tulemusena rajati Lähis- Idasse ristiusu riigid, kuid selleks et seal püsima jääda, rajati sinna ka vaimuliud rüütliordud. Nende eesmärk oli nende maavalduste kaitsmine lähisidas, Palestiinas. Vaimulikku rüütliordusse kuuluja ühendas endas vaimulikku ja rüütlit. Olid andud mungatõotuse (loobunud perekonnaelust, pühendunud jumalale), aga ka pühendama rüütlina ristiusu kaitsmisele. Neid vaimulikke rüütliordusi tekkis päris palju. Hospitaliitide ordu (hospidal, haigla, ravimine); Templirüütlite ordu (asus kunagise Jeruusalemma templi asukohal); saksa ordu. Kui türklased oma alad tagasi vallutasid, siis jätkus ordude tegevus Euroopas. Hospitaliitide ordu jätkas sama tegevusegs, ravitsmisega
Tunnustus pole peaaegu kunagi kohatu. Öelda "tänan" või "hästi tehtud" ei maksa midagi. Ja eeldusel, et see on öeldud siiralt, "tõstab" inimesi ja innustab neid suuremateks jõupingutusteks. Ja veel tähtsam tunnustuse puudumine, kui see on ära teenitud, on kindla peale motivatsiooni kahandav. Huvitava näitena võib tuua IT Grupp AS-is loodud ,,Miljoniklubi", kuhu kuuluvad töötajad, kes on firmale suutnud ühes kuus tuua miljon krooni kasumit. ,,Miljoniklubisse" kuuluja saab omaniku poolt kingituseks kallihinnalise kella. Samas ettevõttes valitakse ka igal aastal ,,aasta tegija", kelle autasuks on reisikinkekaart. Väljakutse 21 Tunnustus üksi on aga suhteliselt lühiajalise kasuga. Pikaajalist kasu saab aga sellisel juhul, kui töötaja tunneb, et see töö oleks kindlasti jäänud tegemata, kui poleks olnud just teda
3. Kultuur ja subkultuurid. 4. Sotsiaalse identsuse teooria. 5. Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. 6. Marginaalne isiksus, marginaalne grupp. 7. Kollektiivse käitumise olemus, eripära ja sotsiaalne tähendus. 8. Hulkade psühholoogia. 9. Kontrolli transfereerimine. Grupp igasugune ühiste sotsiaalsete suhete võrgustikuga soetud inimeset kogum, milles valitseb ühtne liikmeksoleku ehk meie-tunne ja arusaam, et iga gruppi kuuluja käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid. Grupp üksus, mille vähemalt 2 inimest, kes mõlemad üksteisest vastastikku mõjutavad ning on sellest mõjust teadlikud. Grupp teatud viisil oragniseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid; 3 või enam inimest, kes tajuvad endi ühtsust, olles vastastikku sõltuvussuhetes ja kes tegutsevad ühisel eesmärgil Grupiga ühinemise 3 olulisimat faktorit: 1. kontrollivajadus
annaabi.ee 
