kognitiivsete ülesannete täitmiseks (tekstist arusaamine, õppimine, arutlemine). · Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa. · Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? On patsiente, kellel häire artikulatoorse ringi osas, kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi. On vastupidiseid juhtumeid, kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv, kuid normaalne kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud. Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine.
harvendatakse. See fenomen ilmneb kõige selgemalt imiku ajus, kus esimestel eluaastatel harvendatakse miljardeid ühendusi, kuid seda võib näha ka täiskasvanu ajus. Näiteks amputeeritud ihuliikme kontrolli eest vastutanud närvirakkudel poleks justkui midagi teha, kuid õige pea hakkavad need teenima mõnd muud kehaosa. Samuti ei oota pimedaks jäänud inimeste visuaalsed ajupiirkonnad käed rüpes, vaid asuvad töötlema näiteks kuulmisinfot. Ajus kehtib printsiip „kasuta või kaota". Seega kasutame me kindlasti kogu aju. Esmapilgul tundub nupukas vastu väita, et me ei kasuta mitte viit protsenti oma ajust, vaid viit protsenti selle potentsiaalist. See on aga pisut sisutu väide, sest keegi pole aju potentsiaali mõõtnud ja keegi ei tea, milline on sada protsenti. Seega ei saa keegi teada, kui palju me praegu kasutame. Aga proovime läbi mõne hüpoteesi. Näiteks oletame, et ajus võiks olla rohkem ühendusi
Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Kompimistaju. Aitab siis, kui me mingil põhjusel asja ei näe. Nt pimedas. VAA lastel võib siin olla raskusi. Nad ei pruugi puudutades ära tunda, millega on tegemist. Osadel lastel võib kompimistaju olla teiste tajuliikidega paremini arenenud. Suudavad kompimise teel omandatud infot paremini tajuda kui visuaalset või kuulmisinfot. Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha. Kui neid õpetada, oskavad nad ka seda tajuliiki ära kasutada, kuigi on probleeme. Väike mahajäämus tavalastega ikkagi on. Kinesteetilise taju probleemid
arusaamist - Passiivne fonoloogiline töötlus – põhineb kuulmisinfol mis on otseselt kõnetajuga seotud - Artikulatsiooniprotsessid, mis on seotud kõne tekitamisega (nt visuaalse sõnade esituse puhul tuleb läbida nö sisekne staadium), ja mille kaudu pääseb fonoloogilisse hoidlasse Tõendid: - On patsiente kellel häire artikulatsioonlise ringi osas kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi - On vastupidiseid juhtumeid kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv kuid normaalne kõne Fonoloogilise sarnasuse efekt Raskem on meelde jätta korraga sarnase kõlaga sõnu Sõnapikkuse efekt – lühemad sõnad jäävad paremini meelde, pikemate sõnade puhul; neid mahub vähem ja kordamise kiirus on oluline - Episoodiline mälu kontekstist sõltuv - Semantiline mälu vähe kontekstist sõltuv Inimese mälusüsteemid
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Kompimistaju. Aitab siis, kui me mingil põhjusel asja ei näe. Nt pimedas. VAA lastel võib siin olla raskusi. Nad ei pruugi puudutades ära tunda, millega on tegemist. Osadel lastel võib kompimistaju olla teiste tajuliikidega olla paremini arenenud. Suudavad kompimise teel omandatud infot paremini tajuda kui visuaalset või kuulmisinfot. Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha, kui neid õpetada, oskavad nad ka seda tajuliiki ära kasutada, kuigi on probleeme. Väike mahajäämus tavalastega ikkagi on. Kinesteetilise taju probleemid
annaabi.ee 
