t teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Töötajale mõjuvad tervistkahjustavad tegurid ja kasutatavad kaitsevahendid Füüsikalised ohutegurid Füsioloogilised ohutuegurid Bioloogilised ohutegurid Õnnetusohud Füüsikalised ohutegurid · Müra-otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele masinad, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada mürasummutavaid barjääre. · Vibratsioon-kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni. Vibratsiooniga ei ole soovitav kokku puutuda kauem kui 2/3 tööajast ja pidev kontakt ei tohiks olla rohkem kui 20 minutit. · Mikrokliima- hõlmab endas järgmisi näitajaid: õhu
ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele (kõrvad lähevad lukku). Nendel soovitatakse sageli neelatada. Sisekõrv on lisaks kuulmiselundile ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokujuline luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse. Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad
Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võivad ka tasakaaluhäired. Intensiivse ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15…20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus
dB(A) ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A). Kindla traktori müratugevuse saab teada müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet. Müra otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades peale tööpäeva lõppu, ilmnevad tasakaaluhäired. Esialgu nõrgeneb kuulmine kõrgete toonide osas. Sellist kahjustust saab kontrollida sosinkõnega
9 www.wikipeedia.org/Ear-anatomy.png 10 11 12 Kuulmine. Inimesed suhtlevad kõneldes, siis on tähtis hea kuulmine. Võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid, on kuulmine. Kahekõrvaga kuulmine võimaldab kindlaks teha heli asukoha. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselundile. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluuksed ja teos olev vedelik. Inimene eristab helisid vahemikus 20 kuni 20 000 võnget sekundis ehk hertsi. Meie kõrv on tundlikum 1000 kuni 3000 hertsise sageduse suhtes, see on inimkõne sagedus. Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb, eriti kõrgemate helide suunas. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuuldeaparaate. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks, siis inimene ei kuule üldse
annaabi.ee 
