Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuulmisaparaate" - 7 õppematerjali

Ronald Reagan
15
ppt

Ronald Reagan

riiki edasi. 1984-nda aasta Presidendi valimised Sel aastal oli tema peamiseks vastaseks asepresident W. Mondale. Kuna Reagan oli juba vana, kaheldi kas ta suudab olla kaks ametiaega järjest. Vaatamata kahtlustele, võitis ta viiekümnest osariigist nelikümmend üheksa. Teda ei pooldanud vaid Minnesota. Nii jätkas ta ka teist ametiaega Presidendina. Tervis ja heaolu Käis paljudel operatsioonidel. Kandis kuulmisaparaate. 1994-ndal aastal diagnoositi tal Alzheimeri tõbi. Teda kritiseeriti selles, et ta ei pöörnud piisavalt tähelepanu AIDS-i haigetele. Surm Reagan suri oma kodus Bel Airis, 5. juunil 2004. 10-ne aastases võitluses Alzheimeri tõvega jäi tema kaotajaks. G. W. Bush määras 11-nda juuni Rahvuslikuks Leinapäevaks. Kasutatud allikad et.wikipedia.org en.wikipedia.org de.wikipedia.org Google.com

Ajalugu → Ameerika ühiskond ja kultuur
10 allalaadimist
Helilained
1
doc

Helilained

Meie kõrv on kõige tundlikum 1000 ­ 3000-hertsise sagedusega helide suhtes, sest sellise sagedusega on ka inimese kõne. Paljud loomad on teravama kuulmisega kui inimene, näiteks koer kuuleb 35 000 Hz, rott 90 000 Hz ja delfiin 100 000 Hz sagedusega helisid. Erinevate loomade kuulmine (helisagedus hertsides Hz) Erineva tugevusega helid Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega helide korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Heli tugevust/valjust mõõdetakse detsibellides (dB). Normaalse kuulmise korral on kuulmislävest (0 dB) valuläveni 120 dB, seda 1000 Hz juures, mis ongi kuulmisvälja diapasoon. Väga tugevad helid (120 ­ 130 dB) põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve võib purustada ka trummikile. Kui tugevad helid

Füüsika → Füüsika
112 allalaadimist
Kõrv ja kuulmine
2
doc

Kõrv ja kuulmine

Inimene võib helisid kuulda põhimõtteliselt kahel viisil. Helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu, või otse koljuluude kaudu. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluukesed ning teos olev vedelik. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Heli tugevust mõõdetakse detsibellides. Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile

Bioloogia → Bioloogia
78 allalaadimist
Meeleelundid
11
doc

Meeleelundid

vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Seetõttu on tööstuses oluline vähendada müra, pidevas müras töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule. Nina kui haistmiselund Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.

Psühholoogia → Psühholoogia
28 allalaadimist
Meeleelundid ja tunnetusprotsessid
8
doc

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz. Inimene kuuleb vahemikus 20 ­ 20 000 Hz. Infralevi ­ madal heli, mille sagedus jääb alla 16 Hz. Ultraheli ­ kõrged helid sagedusega üle 20 000 Hz. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Nooremas eas inimesed kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel, vanemas eas langeb aga kuulmisteravus. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. 0 Heli tugevust mõõdetakse detsibellides. Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile

Psühholoogia → Psühholoogia
34 allalaadimist
Kuulmine ja selle mõjutused
13
doc

Kuulmine ja selle mõjutused

Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Teile langevad sülle õnnelikud juhused, sest inimesed hindavad teid ning teie kohalolu. (hkhk 2013) 1.3 Kuulmise nõrgenemine Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Müra ümbritseb meid kõikjal- nii tööl, kodus kui tänaval. Millal muutub aga müra kahjulikuks ja kuidas ennast sellise müra eest kaitsta

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
8 allalaadimist
Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
19
doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

hindeid kui kuuljad lapsed. Üheksast lapsest kolm olid asetatud madalamale, neli keskele ning kaks õpilast said väga kõrge hinde. Tvingstedt (1993) kasutas lisaks intervjuule uurimiseks ka sotsiomeetrilist testi. Sellest selgus, et paljud kuulmislangusega õpilased tavaklassis tunnevad end tõrjutuna. Sotsiomeetrilisest testist selgus, et paljud 7.-11. klassi õpilastest, tavaliselt need, kes kasutavad kuulmisaparaate, omavad vaevalt ühtegi sõpra. Noorematest õpilastest (1.-6.klass) 70% on rahul oma suhetega eakaaslastega. Autori arvates seisneb nooremate ja vanemate õpilaste vahe selles, et nooremad on rohkem koos ühes ruumis, vanemate klasside õpilased peavad aga rohkem käima erinevates ainetundides väljaspool koduklassi ning neil on ka rohkem erinevaid õpetajaid. Samuti näitab Tvingstedti sotsiomeetriline test seda, et kuulmislangusega õpilastel tavaklassis on

Pedagoogika → Haridusteaduskond
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun