Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk-, ja sisekõrva. Kuulmise abil tajume hääli. Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20 000 Hz-ni. Helilained on õhu või mõne muu ülekandva aine lainena leviv võnkumine, vahelduva sagenemisega ja harvenemisega. Välis- ja keskkõrv koguvad ja edastavad helilaineid, mis seejärel mõjutavad sisekõrva heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kaudu heli jõuab kuulmekileni (õhuke membraan, mis eraldab väliskuulmekäiku keskkõrvast). Keskkõrv. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate
0,3%. 45) Heli ülekanne väliskeskkonnast sisekõrva ja selle muundumine sensoripotentsiaaliks. Kuulmine koosneb energia muundumisest õhulainetest mehaaniliseks vibratsiooniks vedelikuvibratsioonideks keemilisteks signaalideks lõpuks aktsioonipotentsiaalideks Helilained levivad väliskeskkonnast mööda kuulmekanalit kuni nad jõuavad membrana tympanica ehk kuulmekileni ning panevad selle võnkuma. Mehaaniline võnkumine kandub vasarale, alasile, jalusele. (malleus, incus, stapes) Need kolm luukest võimendavad vibratsioonijõudu, nii et helienergiat vähem kaotsi läheks. Väga tugevate helide puhul võivad keskkõrva väikesed lihased luid rohkem pingule tõmmata, nii et nende võnkumine väheneb. Kui järjekorras viimane kuulmisluuke e jalus vibreerib, muutuvad ovaalakna vibratsioonid vedelikuvibratsioonideks cochlea ehk teo kanalites
See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine kuulmekileni (trummikileni), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga
See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine kuulmekileni (trummikileni), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga
kasutada, see on psüühiline pimedus e optiline agnoosia 9. Kuulmismeel. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis, sise ja keskkõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Trummikile võnkumised antakse edasi vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga