6.Kui märkad nägemise halvenemist pöördu arsti poole. 5.Väliskõrv-koosneb kõrvalestast, välimisest kuulmekäigust, mis lõppeb trummikilega.Kõrvalest on vajalik halilainete püüdmiseks.Kõrvalesta kurrud võimaldavad ilma moonutusteta helisid tajuda. Välimise kuulmekäigu alguses asuvad karvad-takistavad tolmu minekut sügavamale. Välimises kuulmekäigus asuvad ka vaigu näärmed,mis toodavad kõrva vaiku mikroobide surmamiseks. Trummikile on õhuke kele kuulme käigu lõpus, mis peab võnkuma helilainete rütmis. Keskkõrv-koosneb keskkõrva õõnest,kolmest kuulmeluukeses, kuulmetõrist.Kuulmeluud on inimese kõigeväiksemad luud(vasar,alasi ja jalus), mis kannavad trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva.Kuulmetõri ühendab keskkõrvaõõne ninaneeluga ja ühtlustab rõhu välis- ja keskkõrvas. 6.Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast.Üks osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse
Lühinägevust põhjustab, kas liiga kumer sarvkest või silma lääts, või on silmamuna liiga pikergune. (- nõgus prilliklaas) Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. (+ kumer prilliklaas) (6) Kõrva ehitus. Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid
ISDN Peep Kuulme ISDN on akronüüm sõnadest Integrated Services Digital Network, mis tähendab integraalteenuste digitaalvõrku. Idee on juba paarkümmend aastat vana, kuid tema praktiline ellurakendamine on sedavõrd kaua veninud, et akronüümi on juba tõlgendatud, kui It still Does Nothing ("see ikka veel ei tee midagi"). Alles 1988 võeti ISDN laiemalt kasutusele Jaapanis, seejärel ka Saksamaal ning mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopa...
pool. Kõrvalesta venitada taha ja üles täiskasvanul, nii avaneb kuulmekäik. Temperatuur: tilgad peavad olema soojendatud kehatemperatuurini, nt. Või mõni minut käes hoida. Peale tilkade kõrva tilgutamist, peaks patsient veel mõne aja samas asendis pikali olema, et tilgad läheksin ühtlasek laieli ja imenduksid. Ravimi manustamiseks võib kasutada vatitampooni, mida tuleks iga manustamise järel vahetada. Tampooni ei tohiks lükata liiga sügavale. Kõrvasalvid: Määritakse kuulme käiku Ninna manustamine: Manustatakse nina limaskestadele või nina kaudu hingamisteedesse. Ninalimaskestal imendub ravim suuremal või vähemal määral ja saadakse nii paikne kui resorptiivne toime. Eelistatud paikne toime. Ninalimaskest on opalju tundlikum kui suu limaskest. Ninna manustamise raviannus peab olema poole väiksed suuõõnde manustatavast ravimi annusest. Paikne toime ninalimaskestal on nt. Limaskesta turse vähenemine või verejooksu peatamine
välis-, kesk-ja sisekõrva. · Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidpidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. ·Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20000 Hz-ni. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilaineid välis- ja keskkõrva piiril oleva trummilikeni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv · Trummikile võnkumised antakse kuulme luukeste-vasara, alasi jajaluse-kaudu edasi ovaal aknale e esikuaknale. · Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. · Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikile pingutaja- ning jaluselihas. · Trummikile pindala on ligikaudu 15x suurem kui esikuaknal. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda.
Kilvar (tr) Kulm, Herbert (cl, s) King, Jüri (tr) Kulmann, E., vt Kulmar, E Kirikal, Aleksander “Aali” (s) Kulmar, Ermo (kl) Kirikal, Boris (tr, dr) Kureniit, Ilmar (s) Kirillov, Peeter (kb) Kursk, Kaido (ak, bž) Kirkmann, Endel (s) Kursk, Raivo (kl) Kitsemets, Erich (tr) Kurt, Eduard (v, s) Kivi (k) Kuulmann, Jaan (v) Kivi Rudolf (trb, ak) Kuulme, Leho (sph) Klas-Glas, A. (v) Kuuse, Aksel (dr) Klas-Glas, E. (cel) Kuusik, G. (dr) Klein, vt Kilvar Kuusik, M. (v) Kodrau, Erika (kl) Kuusmaa, Tõnis (cel) Koik, Albert (kb) Kõlar, Erich (dr) Kolbak, L., vt Kuulme, L. Kõlar, Harry (ts) Kolga, Hans (kl) Kõrver, Boris (kl) Kompe, V., vt Compe, V. Känd, Harald (kb) Kont, Karl (s) Köll, Hans (dr)
annaabi.ee 
