lastel. Crosson ja Geers (2001) on välja toonud, et paremini kuulvate laste lood olid paremini struktureeritud. Lood olid paremini seotud ja oli antud ka rohkem enda poolseid hinnanguid. Halvemini kuulvatel lastel olid jutustused olid rohkem kirjeldavad. Nad kasutasid palju lihtlauseid ning vähesel määral asesõnu. Samas mitte-verbaalne suhtlemine üldiselt on ka kuulmislangusega lastel samal tasemel kui kuuljatel lastel. Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule 5 McConkey Robbins (2009) toob välja, et sisekõrva implantaat võimaldab konsonantide tajumist paremal tasemel kui traditsioonilised kuulmisaparaadid. Sellest tulenevalt ei pruugigi konsonantide omandamine implantaatidega lastele olla nii keeruline kui kuulmislangusega lastele, kes kasutavad kuuldeaparaate.
Evolutsioonil on 3 peamist mehhanismi: 1.) mutatsioonid kõik järglased ei ole võrdsed e ühesugused ja mõnel on mingisugune uus tunnus. Nt: valge jänes - geenm e punktm ei avaldu gentüübis ehk välimuses - kromosoomm ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom -genoomm muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom 2.)Rekombinantne mehhanism kohtuvad harva esinevad retsetsiivsed alleelid, nt: kuuljatel sünnib kurt laps 3.)Geenitriiv teatud geeni esinemissagedus tõuseb järsult -pudelikaelaefekt see hakkab tööle peale katastroofi või erilist sündmust kui domineerima hakkab varem vähemuses olnud geen - rajajaefekt , nt: lennuki vms kaudu satub saarele nt mingi taime seeme, mis on piisavalt domineeriv, et kohalikud liigid välja suruda. 6.Looduslik valik Evolutsiooni mehhanismid käivitavad loodusliku valiku, mis on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks.
Raskestimõistetavad on ülekantud tähendused ja abstraktsed ütlused. Suhtlemisel võiks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja ümbernurga ütlemisi. Vahetu otsekohesus annab kõige paremaid tulemusi. 0,1% inimestest kasutab esimese keelena viipekeelt. Paljud nendest inimestest on sündinud kurdina või jäänud kurdiks väikelapseeas. Keel ja kultuur antakse edasi vanematelt lastele. Paljudel kurtidel vanematel on kuuljad lapsed ja paljudel kuuljatel vanematel on kurdid lapsed. Kultuurides ja keeltes on siin piisavalt palju erinevusi. Kurtide keel ja kultuur on jäädvustatud läbi kontaktide teiste kurtidega kurtide kogukonnas. Kurtide ühingutel on tugevad omavahelised sidemed kurtide rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tegeletakse aktiivselt isetegevusega, kultuuri ja spordiga, omanäoline on ka vaba aja sisustamine. Viipekeelt on aastaid halvustatud ja see keel on olnud keelatud haridussüsteemis. Kasutati
kõigile vastsündinuile. Ei oska kahtlustada Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima. «Mida varajasem on diagnoosimine ja kõnetreening, seda suuremad on lapse võimalused tavaühiskonnas hakkamasaamiseks,» sõnas Kruustük. Statistika järgi sünnib 90 protsenti kuulmislangusega lastest tervetel vanematel. «Paraku on just kuuljatel vanematel raske aimata, et nende laps ei kuule,» nentis Kruustük. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Epp Müil avaldas lootust, et vastsündinute kuulmisuuring laieneb üle-eestiliseks. Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada. «Ise hakkasin kahtlustama, et minu tütrel võib olla kuulmispuue, kui sattusin lugema sel teemal artiklit, ja tänu sellele diagnoositi Elleni kurtus juba neljakuuselt,» rääkis Müil
16.04 puudu - viipekeel Kõne ja viipekõne (2) Sensoorne afaasia – ajukahjustus Wernicke piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata. Motoorne afaasia – ajukahjustus Broca piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel. Kahjustused samades piirkondades mis suuliste keelte puhul. Keeleline analüüs toimub samades piirkondades mis suulistel keeltel. Parema poolkera kahjustusega kurdid viiplevad selgelt ja mõistavad viipekeelset kõnet, isegi kui mittekeeleline visuaal-ruumiline taju on suures osas kahjustunud. Kui kahjustunud on parem poolkera, on raskusi sidusa teksti, tervikliku pildi nägemisel. Ruumisuhetest ei saada aru, aga viipekõne ise on
sekkumiseta mõistetamatu. Laps võib käituda nagu oleks ta öeldust aru saanud, kuid ta ei pruugi mõista, et ta olulisi häälikuid ei kuulnud. Peamiselt tekitab probleeme konsonantide kuulmine, kuna need on kõrgetel sagedustel olevad häälikud (Reilson, 2005). Normkuulmisega lapsed õpivad kuulama loomulikult. Kuulmislangusega lastel on see keeruline õppeprotsess, eriti kuuldeaparaate kasutavate laste puhul, kuna aparaadid võimendavad kõiki helisid (Reilson, 2005). Ka kuuljatel on vestluse jälgimine keeruline, kui mitu inimest korraga sõna võtavad. Kuulmislangusega lastele on aga läbisegi kõnelejate jutust arusaamine praktiliselt võimatu (Müil, 2005). Kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt kuulata temale mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida vastavad teised õpilased (Reilson, 2005). Kuulmislangus mõjutab negatiivselt ka sõnavara arengut, lugemist ja kirjutamist. Eesti
annaabi.ee 
