Fifth level Rooma paavst andis 1579. aastal majandusliku toetuse jesuiitlike seminaride avamiseks Braniewos ja Olomoucis 1569. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses Iseloomulikku Jesuiitide ordu eesmärgiks seati võitlus usupuhastuse reformatsiooni - vastu, katoliku usu kaitsmine ja levitamine ning paavsti võimu toetamine. Jesuiidid sekkusid innukalt teadusse ja haridusse, eriti noorsoo kasvatamisse. Ordu elukorraldus rajaneb tingimusteta kuulekusel ja salakuulamisel. Ordut juhib kogu eluks valitav kindral, nn must paavst, kes allub otse Rooma paavstile. Jesuiitide moraal võimaldab kõrgeima eesmärgi - jumala au - nimel sooritada ükskõik millist kuritegu. Oma eesmärkide saavutamiseks ei põlanud jesuiidid pettust, silmakirjatsemist, salakuulamist, tapmist, inkvisitsiooni. Et jesuiidid sekkusid Euroopa riikide poliitikasse, pagendati nad 18. saj mitmest riigist. Tänapäeval on Jeesuse Seltsil umbes 34 000 liiget.
Mõistavad, et ka teistel on soovid ja õigused – aitame teisi, et rahuldada ka oma vajadused II: konventsionaalne moraal: orienteeritus teistele ja ühiskonna huvidele • 3.st: inimestevahelised suhted, “hea poiss/tüdruk”. •Peatähelepanu on pööratud sotsiaalsete ootuste ja rollide järgi elamisele, kohustuste täitmisele. •Heakskiidu ja hukkamõistu saamine teistelt on tegevuse aluseks •Rõhuasetus on kuulekusel, “kena” olemisel, ja mõeldakse sellele, kuidas mu valikud mõjutavad mu suhteid teistega; usaldusväärsus, lojaalsus •Põhimõte: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. • 4. st: sotsiaalse korra säilitamine. •Inimesed hakkavad oma valikute ja otsuste tegemisel käsitlema ühiskonda kui tervikut. •Põhitähelepanu on seaduse ja korra säilitamisel läbi reeglite järgimise, oma kohustuste täitmise ja autoriteetide austamise
Mõistavad, et ka teistel on soovid ja õigused- aitame teisi, et rahuldada ka oma vajadused Konventsionaalne moraal: orienteeritus teistele ja ühiskonna huvidele Inimestevahelised suhted "hea poisi- hea tüdruku" orientatsioon Peatähelepanu on pööratud sotsiaalsete ootuste ja rollide järgi elamisele, kohustuste täitmisele. Heakskiidu ja hukkamõistu saamine teistelt on tegevuse aluseks. Rõhuasetus on kuulekusel, "kena" olemisel ja mõeldakse sellele, kuidas mu valikud mõjutavad mu suhteid teistega; usaldusväärsus, lojaalsus Põhimõte: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks Sotsiaalse korra säilitamine Inimesed hakkavad oma valikute ja otsuste tegemisel käsitlema ühiskonda kui tervikut. Põhitähelepanu on seaduse ja korra säilitamisel läbi reeglite järgimise, oma kohustuste täitmise ja autoriteetide austamine
Poliitika on aga keerulisem, sest see põhineb kõigi nende erinevate tunnete ja motiivide põimumisel - põhineb nii kasul, usaldusel kui ka isamaaarmastusel, mis on üks sõpruse vorm. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär. Millel nad tuginevad? · Aristoteles ja Cicero väitsid, et sõprus ühendab üksikuid indiviide JA linnriiki tervikuna ning nende vahel ei ole otsest vastuolu. · Montaigne väitis, et poliitika põhineb hoopis millelgi muule (kohusetundel ja kuulekusel), sealt ei ole võimalik arendada sõprusetunnet. Samas uskus, et indeaalne sõprus inimeste vahel on võimalik, ehkki väga haruldane. · Hobbes väitis, et sõprus ja riigisuhted on sarnased, sest põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). · Mandeville nõustub Hobbesiga, kuid lisaks on ühiskond (majandus) ja riik mis põhinevad omahuvil · Shaftesbury, Hutchenson väidavad, et sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust. Hea
sellele kuuletuma), aga ka isamaa-armastusel (sõpruse üks vorme). Kõikide tunnete ja motiivide põimumine. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär · Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab sujuvalt üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, ei ole vastuolu nende vahel · Montaigne: vastuolu individuaalse sõpruse ja poliitika vahel . Poliitika põhineb kuulekusel. Samas uskus, et Aristotelese kirjeldatud sõprus on võimalik, kui haruldane. · Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista) · Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil · Shaftesbury, Hutcheson: sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele
annaabi.ee 
