Samas oli võimalik soovida ka tütart, kuid seda olevat tahtnud ainult naine. Nii tüdrukutele kui poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamist peeti tähtsamaks kui poiste vaoshoidmist, sest tüdrukutest pidid saama kuulekad naised. Lapsena pidi tüdruk kuulama oma vanemate või eeskostja sõna ja täiskasvanuna arvestama oma abikaasat või kloostri eeskirju, kui ta valis nunna elu. Kuigi tänapäeval ei kasvatata tütreid kuulekateks alamateks oma abikaasadele, tähtsustatakse ning nõutakse ka praegusel ajal naistelt ja tütarlastelt kombekust ning head käitumist rohkem, kui seda oodatakse poisslastelt. Kuigi tänapäevast elu ning keskaega, kui väga ammust ning kauget ajajärku, võib pidada just kui võrreldamatuteks, sest elutingimused ja kombed on äärmiselt erinevad, siis tegelikult võib öelda, et teatud määral on ka väga palju sarnaseid käitmisviise ja tavasid, millele me tihtipeale
Eluaastani. Sellel eluperioodil kinnistati lastesse tugev austus ema vastu. http://historylink101.net/egypt_1/a- education.htm) Perekond andis lastele edasi oma isiklikke tõekspidamisi elus, tutvustas neile religiooni ning austust vanemate ning jumalate vastu. Hariduslikud printsiibid on püütud kokku võtta nn instruktsioonide raamatus, kus õpetati lapsi kujundama inimlikeks, õiglateks, elutarkadeks, vaoshoituteks ning kuulekateks. (http://www.touregypt.net/historicalessays/lifeinEgypt7.htm) Vana-Egiptuse koolilapsed (http://pharaohsdays.blogspot.com/2010/05/education- style-of-ancient-egypt.html) Peale 4. Eluaastat võttis poiste kasvatuse üle isa. Üldiselt hakkasid poisid omandama sama elukutset, mida viljelesid nende isad.( http://historylink101.net/egypt_1/a-education.htm)
paarituma enne täieliku suguküpsuse saavutamist. Nii on esimene indlemine emasloomadel täheldatav 5-7 elukuul, kuid selles vanuses ei pruugi ta veel tiinestuda. Isasloomad on paaritumiseks valmis 6-8 kuuselt, kuid esimene emaslooma õnnestunud viljastamine toimub tavaliselt 8-12 kuu vanuselt. Sigimisperiood (jooksuaeg) algab tuhkrutel veebruaris-märtsis ja kestab augusti- septembrini. Sellel ajal muutub tuhkrute organismi füsioloogiline seisund ja käitumine. Emasloomad muutuvad vähem kuulekateks ja rahutumateks, või siis vastupidi, loidudeks ja apaatseteks. 1-2 nädalat pärast inna algust suureneb oluliselt ja hakkab punetama sugu- ja kuseelundi ava väline osa (silmus), mis muutub suure pohla suuruseks. Jooksuaja saabudes hakkavad isasloomad oma territooriumi märgistama, muutuvad agressiivseteks, allumatuteks ja rahututeks, alustavad omavaheliste suhete väljaselgitamiseks kaklusi. Paaritumisvalmis isasloomadel on munandid tugevalt suurenenud.
Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest. Vaatleb hindade arengut aastatel 1756-1796, Baltikumi mõisamajanduse hoogsa tõusu perioodil. Hupeli hinnangul tõusid hinnad sellel ajal kaks kuni neli korda. Kirjutab Läänemere provintside halduse ja seaduste kohta. Pühendas muidugi tähelepanu kirikutemaatikale. Võttis sõna vennastekoguduse liikumisest. Suhtus nendesse heatahtlikult. Pidas neid kuulekateks, virkadeks. Kirjutab parkidest, aedadest. Nendib, et Liivi- ja Eestimaal on vähe erakordselt kauneid aedu ja innustab mõisnikke võluvaid kohti ära kasutama parkide rajamiseks. Seksuaalteema käsitlemine Kirjutas artikkli, mis vaatleb eestlaste ja lätlaste seksuaalkombeid ja väärtusorientatsiooni. Väitis, et eesti ja läti talupoegadel puudub üldse ettekujutlus neitslikkusest. Kõik neitslikkust tähistavad sõnad on laensõnad saksa keelest. Artiklist ilmneb, et talupojad ei pidanud
Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna seadusi maksma oma ukaasidega. Lisaks riigiduuma moodustamisel toimus oluline murrang- I ja II riigiduuma ei vastanud keisri lootustele, valitsuse lootustele, saadeti ennetähtaegselt laiali. 3.juunil 1907, kui II riigiduuma laiali saadeti, muudeti ka senist valimisseadust, III ja IV riigiduuma kujunesid valitsusele kuulekateks- aadliduumad. Neis oli selgelt tajutav, kellele tahetakse Vene riigis anda suurem otsustamisõigus ja kes tahetakse kõrvale sundida. Domineerisid selgelt kõrgkihid- aadel, suurettevõtjad, rahvuslikus mõttes vene rahvus. Valimised polnud üldrahvalikud ega ülearu demokraatlikud, suurem osa rahvastikust Vm-l oli jätkuvalt valimisõiguseta, naistele ei antud, hooajatöölistele (põllu-, ehitus- jne töölised), jäid ilma vähearenenud rahvad- Põhja-Vm,