RETSITATIIVSELT ehk laulva häälega Muusikat peeti jumalikuks kunstiks Lauldi ühehäälselt Saatepillid toetasid meloodiat Muusikavormid erinevad Euroopa omadest Klassikalisi muusikavorme on mitu RAGA · Teatud meeleolule vastav helide rühm, mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest Burdoon sümboliseerib algheli kuuldamatut häält. kuna seda tajuvad ainult jumalad. TANPURA Burdoonpill, mille heli on lausa maagilise mõjuga TALA · Korduv rütmimudel Mida teoses kasutatakse ja varieeritakse · Esitavad löökpillid MRIDANG Põiktrumm- mängitakse käte- ja sõrmedega
nendega midagi juhtuks. Lugusid ja fakte, mis tõestaks röövelliku Saatanamere olemasolu, jääb järjest vähemaks. Ja üha enam inimesi kaldub uskuma, et kogu lugu oli viiekümnendatel osavalt üles puhutud meediamull. Räägitakse, et Bermuda kolmnurk sigitab infraheli laineid. Infraheli on helilaine sagedusega 16 Hz, õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri. Inimesed ei kuule infraheli, kuna see on madalam meile kuuldavast helist. Infraheli võib tekkida tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste, plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemisega, äikesega või mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, valu kõrvades, unisust, seletamatut hirmutunnet, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Infraheli võib põhjustada autojuhtidel suure kiirusega sõites
1) Helikõrgus ja sagedus a.) kuuldav sagedusdiapasoon Helikõrgus on tajutav heli omadus, mis seostub tihedalt sageduse kui füüsikalise kategooriaga. Põhiliselt määrab helikõrguse ära sagedus: mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Nagu öeldud, võib terava kuulmisega inimene kõrvaga tajuda helisid sagedusvahemikus 20 kuni 20 000 Hz. See vahemik on sõltuv inimese vanusest ning muutub aastatega kitsamaks. Muusikalised heliread kasutavad vaid üht osa kuuldavast sagedusvahemikust, mis ligikaudu piirneb 30 ja 4000 hertsiga. b.) Helikõrgus ja helitugevus Eriti puhastoonide puhul ei sõltu helikõrgus ainuüksi sagedusest. Oluline on ka helitugevus. Helitugevuse mõju –kõrgusele on eri sageduste puhul erinev. Valjemate helide puhul madalate helide kõrgus kahaneb ning kõrgemate helide kõrgus kasvab. Lähemal vaatlusel osutub see järeldus petlikuks. Madala sagedusega heli sagedust tuleb tõsta, selleks et tema valjemaks muutudes
juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused saada aru kuuldavast keelest (tunneb sõnavara, evib head mälu ja järeldamisoskust), võib tal olla raske keelt töödelda ja mõista tekstina. Lugemisoskuse arendamisel võib kasutada näiteks järgmisi strateegiaid (6) Lugemisstrateegia all mõistetakse tegevusviise ja tehnikaid, mis aitavad õpilasel teksti mõista, meenutada ja töödelda. Eesmärkide saavutamiseks on mitmesuguseid strateegiaid. Oskuslik lugeja hakkab teksti lugema aktiivselt, kasutades mõistmist ja meeldejätmist soodustavaid
teemat arendab. Raagaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel, improvisatsiooni laad kui ka sellele vastav meeleolu. Raaga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Iidsete pärimuste kohaselt olevat kogu maailm loodud vaid ühest ainsast alghelist, mis koosneb kuuldavast ja kuuldamatust häälest. Viimast suudavad tajuda ainult jumalad. Seda kuuldamatut algheli püüabki lakkamatult kõlav burdoon sümboolselt edasi anda. Raaga põhiosa eel tempo elavneb, hakkab kujunema kindel meetrum. Seejärel võtavad löökpillid põhimeetrumi üle ning solist järgneb teemaga, mida ta improviseerides arendama hakkab. Enne raaga lõppu tempo ja dünaamika elavnevad ning teos lõpeb meile harjumatult kulminatsioonis (teose kõrgpunktis).
Kolmandad kandsid seljas pam-pusid või talutasid käe Peaaegu kunagi ei langenud ta nii raskesse unne, et poleks tundnud oma keha. Ta kõrval väsinud hobuseid, kelle märsid olid topitud täis siidriideid, nähku ja väärt-asju. kohendas liikmeid, mis väsisid, ja kuulis läbi uinaku vaikuse suminat enese ümber. Ta Aga oli ka neid, kes vaevaliselt edasi komberda-sid või külamehe vankri päras istusid, liigutas suud, ja sest vaevalt kuuldavast häälest pelgusid otsekui pimeduse sõjaväed, mis kargud kõrval ning kiiver põdemisest teravale ninale põrunud. seisid valvel ta köhal. Siis aga süüvis ta pilguks jälle une pimedasse riiki. Maret vahtis neid kõiki ahne pilguga, otsekui püü-des nende näolt lugeda mingit Ikka sama uni, sama une vari viirastus ta ajudes neil pikil öil. sõnul seletamatut sala-dust
meelde tuletada kuidagi ning kui siis kaua võtab see aega? Näiteks kui mälul oleks "maksimum maht" teisisõnu maksimum kvantiteet , mis säilitab kõik info, mida näeme, kuuleme, tunneme võimalikult kauaks ja kui teaksime millise mõõdupuuga seda maksimum mahtu mõõta ning seda, mis juhtub siis kui mälu limiit oleks täis , oleksime valmis ja võimelised prognoosima mälumahtu. Kahjuks meie tähelepanu kõigile detailidele pole 100 % ühtne , seega ignoreerime osa nähtavast, kuuldavast ning loetavast infost Ignoreeritud infot aga ei säilitata meie mälus kaua. See, mis toimub meeldejätmise ajal, määrab ära selle, milline info salvestatakse ja milliseks kujuneb mälujälg. Asjade ja olukordade mälujäljed sõltuvad ka sellest, milline on kodeerimise hetkel meie mentaalne seisund. Omandamises mängib suurt rolli ka see mida inimene juba teab , kui ta hakkab midagi uut õppima. Varasemad teadmised võetakse appi uue omandamisel, ilma pingutuseta.
Pilgujälgimiskatse (ka mouse tracker) lugemisoskuse hindamisel, aga ka palju muud. Mõistmine/protsessimine on lineaarne inimesel. Protsess hakkab kohe pihta ja aju mõtleb palju variante, siis kui inimene ütleb mis toimub, siis on kõik. Akupõõsa(aju hakkab tegutsema)käärid online processing Viipekeel Viipekeel Viipekeele olemus mõtted ja info kuuldavast ja nähtavast maailmast tuua nähtavasse ja vaikivasse maailma Maailmas on mitmesuguseid viipekeeli. Eesti viipekeel on eesti kurtide omavaheline suhtluskeel. Erineb olulisest ASList. ASLi Eesti viipekeele ühine osa on suurem, kui inglise ja eesti keelel. Maailma tuntuim viipekeel American Sign Language (ASL) Viipekeel on loomulik keel: sellega saab väljendada kõiki mõtteid, tundeid ja soove nagu kõneldavas keeleski. Erivorm puutekeel (konspektis nr 12)
annaabi.ee 
