teeni tulevikus raha aga need 3 laiki mis uuele pildile said panevad tundma küll nagu kuulsus aga materjaalset kasu ei loo. Sotsiaalmeediavõrgustikudes surfamine pole ainult peale kooli või tööd kodune tegevus, isegi kui mõni hea sõber või sõbranna kutsub kohvikusse kohvile ja juttu vestma tekib esimesena küsimus „kas mu telefoni aku peab nii kaua seal vastu?“ ja minnaksegi sõbraga välja kohvitama samalajal telefonis istudes ja sõbra juttu taustamürana kuulavat. Kuid kas me ka ise tajume, kui palju tegelikult teeb see igapäevane ninapidi nutiseadmes istumine meile endile halba? Kui palju see muudab meie isiksusi, tervisliku seisundit ning üleüldse reaalelu suhtlemisoskust? Üks sotsiaalmeedialeht teise otsa kui ühes sai keritud kohta kus eile pooleli jäi liigutakse koheselt teisele rakendusele üle, ise tajumata,et pool minutit tagasi sai ka sealt kõik ära „like“-tud ja kommenteeritud.Kõik see hakkab juba noorelt kui sõlmitakse n.ö
omistatavaid väärtusi. Peamiseks vastandumise aluseks on ilmselt emode "kurvameelsus", mida iseloomustab soovimatus võtta osa heaoluühiskonnas tavaks olevate pealiskaudsete väärtuste ja eeskujude püüdlemisest. Sestap kujutletakse emosid iga asja peale nutvat, tegelevat enese lõikumisega ja kalduvat suitsidaalsusele, kirjutavat halba luulet, tihti üksinduses masturbeerivat, olevat biseksuaalsed, kasutavat ajast-arust tehnikat, sh mängivat halva graafikaga arvutimänge ja kuulavat muusikat helikassettidelt või vinüülplaatidelt. Anti-emod on enamasti mõne väärtuseliselt sobimatu subkultuuri (nt hip-hop) esindajad aga sageli vastanduvad emodele ka ilma subkultuurilise suunitluseta kaaslased, kes ei saa neist aru või taha neist aru saada. On väidetud, et anti-emo käitumine vastab ise emo kirjeldusele, kuna kaldub samuti liigsesse emotsionaalsusesse, kui teemaks on emod. Sellest lähtuvalt oleks anti-emo emo-käitumise üks vormidest. Kriitika
TÜÜP Tähelepanu ja hüperaktiivsuse diagnostilisi kriteeriume on kolme tüüpi: tähelepanu-, käitumishäire ja kombineeritud tüüp. (Nõmme, 2009) 2.1. Tähelepanuhäire Tähelepanuhäire kuus järgmistest sümptomitest on kestnud vähemalt kuue kuu jooksul ja ei vasta lapse arengutasemele. (Nõmme, 2009) - jätab sageli detailid panemata või teeb hooletusvigu - sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel - otsesel kõnetamisel sageli ei näi kuulavat - ei pane tähele korraldusi ega saa ülesandeid tehtud. - korduvad raskused ülesannete või toimingute organiseerimisel - laseb end kergesti häirida kõrvalistel stiimulitel - kaotab tihti ülesannetes või toimingutes vajaminevaid esemeid - unustab sageli igapäevaseid toiminguid, tehes asju "ära". (Nõmme, 2009) Samuti on tähelepanuhäiretega lastel raske tegevust ette mõelda. Nad ei näe ette oma töö tulemust ning ei suuda seda planeerida
24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalset, kuna suhteliselt raske on kehakeelega valetada. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus, avatus, kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste
“Avatud kõrvade ja lukustatud mõistusega kuulamine” Vahel me otsustame üsna kiiresti, et kas teema või kaasvestleja on tüütu ning et meil ei tasu kuulata, mida see inimene ütleb. Sageli me usume, et suudame ennustada, mida teine ini- mene teab või kavatseb öelda, ning me mõtleme, et pole mingit mõtet seda inimest kuulata, sest me ei kuule kindlasti midagi uut. “Kuulamine klaasistunud silmadega” Vahel me vaatame intensiivselt teist inimest ning näime kuulavat, kuigi meie mõtted uita- vad tegelikult kusagil mujal, võib-olla hoopis kaugel. Me langeme oma meeldivate mõtete seltskonda, meile tekivad “klaasistunud silmad” ning nägu muutub unistavaks. Väga kerge on märgata, kui inimene meile sel moel otsa vaatab, nii et kedagi pole sellise näoilmega võimalik petta. “Liiga raske mulle kuulamiseks” Kui me kuulame midagi väga keerulist, on olemas oht, et lülitame oma mõttetegevuse välja, sest teema tundub meile liiga keerukas.
maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu Meung'i linnani. Ent seal, «Vabamöldri» kõrtsi ukse ees hobuse seljast maha tulles, ilma et keegi, kas peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi tusase ilmega aadlikku vestlemas kahe kaaslasega, kes näisid teda aupaklikult kuulavat. Harjumuse kohaselt arvas d'Artagnan, et jutt on muidugi temast, ja ta teritas kõrva. Sel korral eksis d'Artagnan ainult osaliselt: jutt ei olnud temast, vaid tema hobusest. Aadlik näis loetlevat kuulajaile hobuse häid omadusi ja kuna kuulajad näisid jutustaja ees aukartust tundvat, pahvatasid nad iga hetk naerma. Et aga juba poolnaeratus meie noormehe marru ajas, siis võib arvata, missugust mõju pidi avaldama nii lärmakas lõbusus.