Poeet ülistab loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte Täht, selge täht, kui võiksin olla sama erk, liikumatu ent öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett, mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid pöörleb ümberringi... kuid mina valvel: erk ent liikumatu, palg kummargile kohal hapra rinna ning kuulatan, meel unund lumesattu, ta hingamist... täht jäänud sinna, ööst muutma sügavaks mu hinge hurma. Ah valvata - või maitsta õilsat surma. Tõlkinud Indrek Hirv Nuusktubakas ja vein ja kaunis naine - neid, issand, anna meil, et poleks kaine. Kui terved rahvad tõusvad üles hauast, siis minagi ehk kerkin kõrtsilauast, et oma kolmikainsusele anduda - ja ikka üksnes sellele, võin vanduda! Tõlkinud Indrek Hirv Huvitavat 2005
What's wrong Nädal Tüütu Kärbes Otto-Triinu Viinalembus Saku Rock Sind Hammustan Lembeluule Ruunatud rongid Parmude mesi Mullamuinasjutt lisaks Nimeta luuletused mööda teed sõitis õlleauto alleaa alleaa meenub 23.05 viimase jõin õlle ma õhkasin et õlleauto peal mil kaste mitusada kus küll ankrusse sa jääd kus on sinu rahusadam ootan oh et aeg see mil minu juures pidurdad küljeuks tsutt irvakil õllega ei kidurda ***** linnud karjuvad kui oleks hinges neil segadus kuulatan hardalt oi äratundmiserõõm aknast vaatan linde jälitab imelik pegasus karu kel tiivad ja kaenla all kaunis riim mõmm! ***** mu seljal avati kunstinäitus pildid olid nii sügavad et ämber kiiresti verega täitus ***** 1. võõra pastakaga kirjutasin taskud olid õllekorke täis mõtlesin kui õllekorkidest saaks kirjutamismasin 2. mõtlesin ühe mõtte siin kui hoomasin et hoomasin heitis enda hooratta meile hoorata ***** mul on palju suuri sõpru rohkem veel kui väikeseid
B Parema meelega teeb ta seda mõne sõbra või tuttavaga koos, sest nii on tunduvalt julgem tunne C Alo on väga suhtlemisaldis ja nii on ta eneselegi külalistetuba alatasa sõprade poolt kasutusel 11. A Suviti korjan vahel tee jaoks ravimtaimi ja sügiseti ajan ikka metsa mööda puravikke taga B Vahel teen metsa all päris pikka tiiru, kuulan linnulaulu ja marjaajal nosin mustikaid ja pohli C Vahel kuulatan ja vaatan, et keegi piidleb puude tagant, mõni haldjas või sugulane päkapikk
-7- Jüts (ukse juurest ümber pöördudes). Enn (ronib, nagu ülemal, poolelt teelt parsile tagasi). JÜTS: Ihihih! Ah ta arvab, et ma ei tea, mis (sõrm nina ääres) Kure onu meilt otsib? Valla asju meil arutada ei ole, seda ta ise õues ütles! Küllap tean! (Publiku poole.) MAIEL JÄLLE KOSILANE! – Aga – kes ta võib olla? (Rehealuse Enn ei meeldi poole.) Kas kuulatan? Ei, Maie ütles, see olevat inetu! (Murelikult.) Kui ta aga see pealuu ENN ei ole! Seda ma ei taha! See lipitseb isa ees ikka nagu Karja-Pits kannika ees, ja seljataga sõimab mind «rumalaks poisiks» ja «tahmapeaks». Kas ma ei ole ometi koolis kolmandal kohal –? (Põlgusega.) Va pöidlapurustaja! Kas Kure onu ise mulle ei ütelnud, et see pöidla-lugu õige ei ole ja et ma aga ei tohi sellest nimetada, enne kui asi selge.
distsipliinist. 538 Lõpuks pöördus Felton mileedi poole, kellele ta ei 0jnud veel pilku heitnud. «Ah, ta magab, see on hea. Kui ta ärkab, küll ta siis einestab,» ütles Felton ja astus mõned sammud ukse poole. «Härra leitnant,» ütles üks sõdureist, kes ei olnud nii stoilise rahuga kui tema ülemus, ja oli astunud mileedi juurde, «see naine ei maga.» «Kuidas, ei maga? Mis ta siis teeb?» küsis Felton. «Ta on minestanud. Ta nägu on väga kahvatu ja ma kuulatan asjatult ega kuule ta hingamist.» «Teil on õigus,» ütles Felton, kui oli mileedit vaadelnud sealt, kus ta seisis, sammugi lähemale astumata. «Minge teatage lord Winterile, et tema vang on minestanud. Ma ei tea, kuidas toimida, sellist juhust ei olnud ette nähtud.» Sõdur läks ohvitseri käsku täitma. Felton istus juhuslikult ukse lähedale jäänud tugitooli ja ootas liikumatult ning sõnalausumata. Mileedi tundis suurt kunsti, mida
annaabi.ee 
