2. Minu kuulamisoskused Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi sed...
Efektiivne kuulamine Oluline oskus, sõprus- ja lähisuhete loomine; Koostöö soodustamine; teadmiste avardamine; Positiivsete emotsioonide võimaldamine; Arusaamatuste vältimine Uute ideede stimuleerimine; Töötulemuste parandamine; Pingete vähenemine; Soodustab probleemide ja konfliktide lahendamist; Soodustab genereerida ideid ja virgutada loovust.; Tugevdab olemasolevaid suhteid, aitab luua uusi; Suurendab heaolu ja naudingu saamise võimalusi Aktiivne kuulamine Oma kuulamisharjumuste tundmine; Tugevate ja nõrkade külgede tunnetamine kuulajana;. Aktiivne osalemine.; Tähelepanelikkuse väljendamine.; Vestluskaaslase jutu sisule keskendumine.; Kõnelejasse eelarvamusteta suhtumine.; Peegeldava kuulamise kasutamine.; Iseenese kuulamine.; Võimalusel kõneleja palve täitmine.;
rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist, üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan teisest inimesest aru saada, või saangi aru mida ta mõtleb ja tahan ka talle teada anda, et see nii on. 3. Küsi lähedaste arvamust oma kuulamisharjumuste kohta ja tee saadud info põhjal kokkuvõte oma kuulamisharjumustest. Küsisin järjekordselt nõu oma emalt, kes ütles, et kuulamises olen ma väga osav ja minule võib alati tulla rääkima oma muresid, sest ma oskan inimesi kuulata lõpuni, ilma vahele segamata ja õigel ajal pakkuda tuge või küsida õigeid asju. Kuulamises olen isegi osavam kui rääkimises, mis tuli minu jaoks üllatusena, ema arvab, et vahel võib olla see ka tingitud
Kui ka huvi teema kohta on vähene või üldse puudub, tuleks kuulata, kas esineja ei räägi millestki, millest oleks personaalset kasu või millest tulenev kasu võib ilmneda alles hiljem. Kuulata tuleb nii nagu tahetaks, et teised seda teeksid. Kuulamine on õppimise võimalus. Sõnumit ei tohi hinnata enne, kui pole seda kuuldud täielikult. Tuleb meeles pidada, et kuulajal on oluline osa suhtlusprotsessis, ilma tema osavõtuta pole efektiivne suhtlusprotsess võimalik. /6/ Halbade kuulamisharjumuste kontrollimine Halbadest kuulamisharjumustest ülesaamine nõuab suuri pingutusi. Tuleb meeles pidada, et aus tagasiside aitab rääkijat, kui puudulik tagasiside see- eest viib teda eksiteele. Kui teatakse ette, et kuulatav materjal on raske ja keeruline, tuleks selleks eelnevalt olla ette valmistatud. Kuulamise ajal pole soovitatav püüda üles kirjutada ning meelde jätta kõike, mida kuuldakse. Selle asemel peaks proovima leida mõtet, seostada seda juba teadaoleva informatsiooniga,
Virtuoossus ja improvisatsioon, interpretatsioon ja teos ,,Virtuoos", ,,virtuoossus" tulenevad sõnast virtus lad.k voorus, vaprus, täiuslikkus. Mõistele ,,virtuoossus" on aja jooksul lisandunud negatiivne alatoon nagu tähendaks virtuoossus tehnilist meisterlikkust ilma sisuta. Praegu püütakse muusikaajaloo käsitlemisel virtuoossusesse ja virtuoosidesse suhtuda ilma eelarvamusteta ja vaadelda neid teemasid vastava ajastu (meie puhul siis 19. sajandi) muusikaelu, publiku ootuste ja kuulamisharjumuste kontekstis.18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse suurim muutus muusikaelus oli avaliku kontserdi tekkimine. Paljud muusikud ei sidunud oma tegevust enam õukondadega, vaid olid vabakutselised. Kui nende looming oli varem suunatud aristokraatsele kuulajaskonnale (õukondades, salongides), siis nüüd moodustas peamise kontserdipubliku jõukas keskklass. Virtuoos esines 19. sajandi esimesel poolel enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute
annaabi.ee 
