Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuulajapoolse" - 5 õppematerjali

Morfoloogia mõisted
2
docx

Morfoloogia mõisted

Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt vrd lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Jagunemine Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, nt Kas eile vihma sadas?; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, nt Just see ongi põhiküsimus – see viitab tähendusseosele kontekstiga;

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt võrrelda lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, näit. Kas eile vihma sadas?; ­ siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, näit. Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, näit

Eesti keel → Eesti keel
442 allalaadimist
Kultuuridevaheline kommunikatsioon
68
docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Samas pole kahte täpselt ühesugust inimest. Isegi sama keel on igaühel veidi erisugune, kõnelemata taustateadmistest (igaühe "personaalsest entsüklopeediast"), aga samuti sellest, mida märgatakse ümbruses, st kuidas sõnumile kujuneb (osaliselt) kontekst (seega rohkem kui kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse ­ täiendab olemasolevaid arusaamu, lükkab neid ümber või tugevdab neid oluliselt ­ minimaalse kuulajapoolse jõupingutusega. Kultuuridevahelises suhtluses jäävad arusaamatused eriti tihti teadvustamata ja seega ka lahendamata. Inimene lahkub maalt ja imestab, miks suhted ei jätku. Juri Lotmani näide "Hamleti" erinevatest tõlgendustest: - 18. saj. ­ Shakespeare oli barbar - 19. saj. romantikutele ­ geenius, kes annab edasi siiraid tundeid, murrab konventsioone - 20. saj. ­ renessansi universaalvaim, kasutab ka kõiki tollaseid teadussaavutusi.

Kultuur-Kunst → Kultuuridevaheline...
70 allalaadimist
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

.. Ma suutsin sinu jutust kinni püüda mõtte, et... Sa haistad ohtu, kui ... Võib ikka meele mõruks teha küll kui ..... Sa siis annad endale selgelt aru, et .... Sa oled veendunud, et ... 30 Jne. Kasuta ümbersõnastamisel keelt, mis on partnerile tuttav ja omane. Ole avameelne ja ettevaatlik. Hea ümbersõnastamine on pigem lühike kui pikk. Kuna osa kuulamistehnikaid on seotud ka kuulajapoolse aktiivse rääkimisega, on mõnikord raske eristada kuulamist rääkimisest. Kõige lihtsam on määratleda, kas ta esitab täpsustavaid küsimusi, sõnastab ümber, kasutab ukseavajaid (on ka laiendavad küsimused jne) või teeb midagi muud. Viimasel juhul ta arvatavasti on astunud kuulaja rollist rääkija rolli. Sagedasemateks lõksudeks kuulajal on nn suhtlemistõkked

Majandus → Teenindus
105 allalaadimist
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Tuleta meelde mingi ebameeldiv repliik, mida sulle või kellelegi teisele on öeldud (ärritusseisundis näiteks). Ütle see ühele rühma liikmele. Tema sõnastab selle ümber. Kuidas sa ennast nn. ärritunud inimese rollis nüüd tunned? Mis juhtus? Öelge ja sõnastage ümber vaheldumisi. Kasulik kui rühmas oleks vähemalt 6 inimest. Kuna osa kuulamistehnikaid on seotud ka kuulajapoolse aktiivse rääkimisega, on mõnikord raske eristada kuulamist rääkimisest. Kuidas saada aru, et inimene ei kuula? Kuulamine ei ole korralduste, nõudmiste esitamine (Räägi rutem, Räägi asjast) ähvardamine, hoiatamine (Kui sa minuga sõbralikuma tooniga ei räägi, siis ma sind enam ei kuula, Rahune maha, siis ma kuulan teid ära)

Psühholoogia → Suhtlemis psühholoogia
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun