Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. Kuuvarjutuse teke, olevus? Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel
Kui Kuu vari maapinnani ei ulatu. 28. Poolvari ei tähenda poole taevakeha (Kuu, Päike) varjumist; see on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop suurendab vaatenurka, võimaldab koguda valgust suuremalt pindalalt ja täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. 33. Tähtedelt tulevat valgust analüüsides võib saada võrreldes neid maapealsete
Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. NB! Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist
Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. 17. Vaata vihikust jooniseid! 18. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Need vahelduvad suhteliselt aeglaselt, siis kui Kuu teeb Maalt vaadates täistiiru Päikese suhtes. 19. Kui atmosfäär on väga läbipaistev (arktiline õhumass), siis võib märgata kuuketta olemasolu korral taevas ka selle tumedat külge, mida nimetatakse tuhkvalguseks 20. Tabel planeetide kohta vihikus! 21. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 22. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6
Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks (Joonis 9). Noorkuu ehk Kuu loomise ajal pole Kuud kogu ööpäeva jooksul näha. Seejärel imub ta nähtavale kitsa, pidevalt kasvava sirbina. Esimeses veerandis on Kuu nähtav õhtul poolringina , mis kumerdub paremale (vaatleja suhtes, kelle seniit paikneb Kuust põhja pool). Täiskuu ajal on Kuu täisring ja vaadeldav kogu öö (näiv heledus kuni 12,5 tähesuurust). Pärast täiskuud hakkab kuuketta nähtav osa kahenema. Viimases veerandis on Kuu jälle poolring, kuid ta kumerus on vastupidine esimesele veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuuketta osa. Faasid korduvad iga sünoodilise kuu järel, see on ka Kuu ööpäeva tegelik pikkus, peale ümber Maa tiirlemise pöörleb Kuu ümber oma telje. Et 12
Planeet tiirleb ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 16. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel, Maalt vaadatuna näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Kui näeme, et Päikesest oleks just kui tükk ära hammustatud, Kuu katab ühe osa Päikesest, siis on tegu osalise päikesevarjutusega. 17. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui vari maapinnani ei ulatu, on päikeseketta serv näha- varjutus on rõngakujuline. 18. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? Osaline ning täielik kuuvarjutus. 19. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha
Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks. Noorkuu ehk Kuu loomise ajal pole Kuud kogu ööpäeva jooksul näha. Seejärel ilmub ta nähtavale kitsa, pidevalt kasvava sirbina. Esimeses veerandis on Kuu nähtav õhtul poolringina, mis kumerdub paremale (vaatleja suhtes, kelle seniit paikneb Kuust põhja pool). Täiskuu ajal on Kuu täisring ja vaadeldav kogu öö (näiv heledus kuni 12,5 tähesuurust). Pärast täiskuud hakkab kuuketta nähtav osa kahanema. Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahemik aina pikeneb. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Viimases veerandis on Kuu jälle poolring,kuid ta kumerus on vastupidine esimesele veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuukettaosa. Seda nimetatake tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal
nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Et Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) mõne minuti vältel; Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Kuuvarjutus: kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri ja murrabpunaseid. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike (on valgusallikas), Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus
annaabi.ee 
