Projekti tegevusaruanne Tegevusaruannete sageduse määratleb lähteülesanne. Olenevalt projekti pikkusest ja iseloomust võib aruandlust nõuda igakuiselt, kord kvartalis või näiteks üks kord projekti kestel ja lõpus. Projekti aruandlus võib olla seotud ka oluliste verstapostidega. Ühelt projektilt võib nõuda paralleelselt erineva detailsuse astmega aruandeid erineva intervalli tagant. Kõige tüüpilisemad tegevusaruanded on kuuaruanded ja kvartaalsed aruanded. Kvartaalsed aruanded on põhjalikud. Nad sisaldavad nii möödunud perioodi tegevuste-tulemuste kirjeldust, kui ka järgmise perioodi planeeringut. Kvartaliaruandele lisatakse aruandlusperioodi jooksul valminud olulised dokumendid (uuringud, koolitusprogrammid, ekspertide tööaruanded jne). Tavaliselt arutatakse kvartaliaruandeid projekti juhtkomitee koosolekutel ning kinnitatakse peale
Segeli on projektorganisatsioonil otsene aruandluskohustus ka võtmesidurühmade ees. Tavaliselt on nendeks tellija, rahastajad jm toetajad, kuid sageli ka sihtgrupi esindajad. Kirjelik aruanne on soovitav esitada ka siis kui seda otseslt ei ole nõutud see jätab võtmesidusrühmadele projekti käigust korrektse ja usaldusväärse mulje. Projekti aruanded jagunevad järgmiselt: · Lähtearuanne koostatud algfaasis. · Projekti tegevusaruanne näiteks kvartaalsed, kuuaruanded. · Eksperdi tegevusaruanne raport visiidi või tööpanuse kohta. · Finantsaruanne koos kuludokumentidega. · Lõpparuanne sisaldab kõiki olulisemaid projekti dokumente. Mida laiaulatuslikum ja pikem on, seda olulisem on mitteformaalse (enamasti suulise) kontrolli formaalne aruandlus. Kirjalik aruandlus aitab talletada projekti käigu ning lihtsustab projekti lõpus kokkuvõtete tegemist. Projekti lõpetamine kipub arendusprojektides sageli venima
Tutvuse käigus sai Tammeleht temaga väga heaks tuttavaks, tekkis usaldus. Teist partnerit nii hästi Raivo Tammeleht ei tundnud ja temaga ei oleks Tammeleht kahe peale ettevõtet teinud. Omanike vahel kirjalikke kokkuleppeid ei tehtud. Kokkulepped, mis tehti, olid suulised ja neid ka täideti (näiteks, mille peale kulutatakse teenitud tulu). Erimeelsusi omanike vahel ei ole eriti tekkinud, üksteisega räägiti kõik äriga seonduv läbi. Algusest peale olid omanike sisesed kuuaruanded. Omanikud nägid mustvalgelt, mille peale kulutati ja kust tuli tulu. See oli ka usalduse aluseks. Tööpäevad olid pikad: kojuminek oli tavaliselt õhtul kuskil kaheksa ja üheksa vahepeal, töötati ka nädalavahetustel. Selline tõsiselt pikalt töötamine kestis pea esimesed viis aastat. 26 Koju minnes aga töö ei lõppenud, ikka mõtles ta töö peale kodus edasi. Perekond on kanna-
milliste näitajate osas, millises esitusvormis (formaat), millisteks tähtaegadeks ja millistele juhtimistasanditele tuleb esitada. Põhimõte on lihtne: iga taseme juht peab saama ainult sellist informatsiooni, mis on vajalik talle juhtimisotsuste langetamiseks. Tüüpiliselt eristatakse ettevõtetes esitamise perioodilisusest lähtudes järgmisi aru- andeid: a) päevaaruanded, b) nädalaaruanded (dekaadiaruanded), c) kuuaruanded, d) kvartaliaruanded, e) aastaaruanded. KOLMANDAKS peavad ettevõtte planeerimissüsteem ja aruandlussüsteem moodustama ühtse terviku. Vastav planeerimissüsteem eeldab, et kõigi ettevõttesiseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud ka plaanid (aruannetega samas formaadis). NELJANDAKS, ettevõttesisene aruandlus peab võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks peavad aruanded olema võrreldavad
· millisteks tähtaegadeks ja · millistele juhtimistasanditele tuleb esitada. Põhimõte on lihtne: iga taseme juht peab saama ainult sellist informatsiooni, mis on vajalik talle juhtimisotsuste langetamiseks. Tüüpiliselt eristatakse ettevõtetes esitamise perioodilisusest lähtudes järgmisi aruandeid: a) päevaaruanded, b) nädalaaruanded (dekaadiaruanded), c) kuuaruanded, d) kvartaliaruanded, e) aastaaruanded. KOLMANDAKS peavad ettevõtte planeerimissüsteem ja aruandlussüsteem moodustama ühtse terviku. Vastav planeerimissüsteem eeldab, et kõigi ettevõttesiseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud ka plaanid (aruannetega samas formaadis). NELJANDAKS, ettevõttesisene aruandlus peab võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks peavad aruanded olema võrreldavad
annaabi.ee 
