kandub edasi mööda küttesüsteemi · Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: radiaator- ja põrandaküte · Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi. · Põrandakütte puhul on küttekehaks kogu ruumi põranda betoonikiht, mille sees paiknevad küttetorud, soojuskandjaks on tavaliselt vesi. · Elektrikütte võib samuti jagada kaheks: elektriradiaatorid ja küttekaablid. · Elektriradiaatorid paigaldatakse samuti akende alla põranda ligi. · Küttekaablid paigaldatakse analoogselt põrandakütte torudega betoonikihi sisse. Põrandakütte ehitus ja tööpõhimõte Vesipõrandakütte ehitus · Betooni, pinnase või paneeli peal asetseb kiht soojusisolatsiooni, mis on kaetud pealt ehituskilega. · Vastu seinu on samuti paigaldatud soojusisolatsioon, et põrand seintega kokku ei puutuks. · Kile peal paikneb terasest armatuurvõrk,
naaberruumi), kuna suurenenud niiskus võib regulaatori toimimist mõjutada. Kui matid on paigutatud nii, et mõni juhe (s.t toitejuhe või anduri juhe) ei ulatu temperatuuriregulaatori karpi, võib neid vahekarbi abil pikendada. Küttemattide paigutus Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb mõõta soone ja kaabli isolatsiooni takistust, paigaldada karp, kaitsetoru kaablitele ja temperatuuriandur Kandke hambulise segukammiga liimmört puhtale aluspinnale ning asetage küttematt küttekaablid allpool paigale. Veenduge, et matt oleks täielikult mördiga kaetud. Vajadusel lisage veel üks liimikiht, et kõrvaldada õhumullid ja ebatasasused. Pärast kihi kuivamist pange kohale plaadid koos veel ühe liimikihiga. Kui matid paigaldatakse vaip-, PVC- või mosaiikporanda alla, võib matid katta isetasanduva seguga. Selle meetodi kasutamisel tuleb matt tugevasti poranda külge teipida, et see isetasanduva segu pinnale ei kerkiks. Pärast küttemattide paigaldamist
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1316 Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid[1], õliradiaatorid[2], konvektorid[3], küttekaablid[4], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled[5]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida va...
Elektriküte Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, õliradiaatorid, konvektorid, küttekaablid, klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida vaja on. Elektrik...
Sudu ajal katab linna hallikaspruun vine ning nähtavus väheneb märkimisväärselt. Suur osoonisisaldus maapinna lähedal pluss teised saasteained (nt. lenduvad orgaanilise ühendid), lühendavad EL maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lääne- Euroopas põeb 7% 4-10- aastastest lastest astmat, mille üheks põhjuseks peetakse maapinnalähedast osooni. Elektromagnetväljad on osa meie igapäevaelust. Neid põhjustavad kõik elektriseadmed seadmed: elektrimootorid, kodumasinad, küttekaablid, elektrijuhtmed, arvutimonitorid, mikrolaineahjud, jne. Kiirgusvälja meie ümber tekitavad ka raadiosaatejaamad, raadiod, mobiiltelefonid, valgustusseadmed, trolli ja trammiliinid, kõrgepingeliinid. Käibele on võetud termin elektrisudu, mille all mõeldakse kõigi elektromagnetväljade koosmõju. Elektromagnetlainete kahjustav toime juba ammu tuntud, nende toime inimorganismile: · lihaspinged · närvisüsteemi ärritus
tuliseks. · Ei arvestata küttepuidu hoidmise kohaga. · Ei osata õigesti kütta. Tagajärjeks suurem küttekulu ning oht õnnetuste tekkimiseks. 4 1.2 Elektriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid [LISA 1; Pilt 4], õliradiaatorid [LISA 1; Pilt 5], konvektorid [LISA 1; Pilt 6], küttekaablid [LISA 1: Pilt 7], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled [LISA 1; Pilt 8]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
