kasutatakse. Jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Kava eesmärk on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodsa seisundi säilitamine Eesti ja Balti populatsiooni tasemel nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Seejuures arvestatakse ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektidega. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Säilitada iga-aastaselt 15–25 kutsikatega hundikarja ning 100–130 poegadega ilvese pesakonna olemasolu enne jahihooaja algust Säilitada iga-aastaselt vähemalt 60 sama- aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu. Vähendada suurkiskjate tekitatavaid kahjustusi
Praidide kooselu tabab enamasti iga 2 või 3 aasta järel suure tõenäosusega ümberstruktureerimine. Nooremate isalõvide salgad võivad veristes võitlustes emalõvide pärast kukutada, raskelt vigastada või koguni tappa, juhtisased. Uurijate arvates tunnevad uued juhtisased küll huvi suguküpsete emalõvide vastu, kuid plaanivad tappa kõik emastest sõltuvad kutsikad, selleks et emastel algaks uuesti innaaeg. Võitluste käigus võivad mitmed emased koos oma kutsikatega praidist lahkuda, see jätab neid ilma rühma kaitsest ning raskendab jahipidamist mistõttu õnnestub üksikutel emalõvidel kutsikate kasvatamine, ka rohkete vaenlaste tõttu, (sh inimene) siiski harva. Mitmetel emalõvidel koos kutsikatega võib õnnestuda ühinemine uute praididega. 5 Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised
3] gnuud, gasellid ja sebrad, kuid saagiks võivad langeda ka noored elevandid, jõehobud ja ninasarvikud. Enamasti peavad jahti emased, kuna nad on väiksemad ja kiiremad. Isased valavad sel ajal praidi maa-ala. Paljunemine ja areng Lõvid paarituvad looduslikult aastaringselt. Emaste tiinusaeg on umbes 110 päeva, mille lõppedes sünnitavad nad praidist eemal 1-4 kutsikat. [vt Lisa 4] Tavaliselt naaseb emane kutsikatega praidi juurde alles siis, kui nad on kuue kuni kaheksa nädala vanused. Karja emalõvid kannavad poegade eest ühiselt hoolt. Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale tungida, kuid praidi emalõvid astuvad kutsikate eest välja. Juhtisased võivad tappa ka emasest sõltuvad kutsikad, et neil hakkaks uuesti innaaeg. Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt, ning elavad looduslikes oludes 10-14 aastaseks, vangistuses kuni 20 aastaseks. Looduses
Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus,- varitsus- hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni (28.02) HUNT Hunt (Canis lupus) kuulub kiskjate seltsi koerlaste sugukonda. Eestis elab Euroopa metsapiirkondi asustav alamliik euroopa metsasusi (Canis lupus lupus L) Hunt on peamiselt ööloom, enamasti karjalise eluviisiga Hundikari koosneb tavaliselt sigivast paarist ja nende sama-aasta kutsikatest, vanemates
linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes. Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses. Isenditel ja perekondadel on mullast põhiurud ja sageli ka tagavaraurud. Sageli võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks mäkrade, küülikute, ümisejate ja vöölaste urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge
linnast peale ning tulevad mujale sisse põikamata otse meie laagrisse. Nii bussid kui ka bussijuhid on Alaska Excursionsi omad ning kuna kelgusõidud on valdavas osas lõpuni välja müüdud, saab bussi peale ainult nimekirja alusel või väljaostetud pileti ettenäitamisel. Inimesed tuuakse pooleteiseks tunniks Dyea'sse, lastakse neil seal läbi teha kõik kelgukoertega seotud tegevused (kelgusõit, loengu kuulamine, kutsikatega mängimine, meenete ostmine) ja kui ettenähtud aeg otsas on, viivad bussid inimesed tagasi linna. Iga kolmekümne minuti tagant tuuakse laagrisse uus 24-liikmeline punt, iga kolmekümne minuti tagant viiakse mõni rühm minema niimoodi hommikust õhtuni, viis kuud järjest. Autor kirjeldab laagrit nõnda: Laager ise asub muust maailmast eraldatuna, muidu inimtühjas metsas kahel tasapinnal: osa koeri ja inimesi elavad mereranna läheduses,
Ilves asustab kõiki maakondi, viimasel paaril aastal pole ilvese järelkasvu täheldatud vaid Saaremaal, kus mõned isendid siiski elavad. Ilvese looduslik toidubaas on samuti heas seisus. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi on ilvese soovitav arvukus Eestis vähemalt 500 isendit. Arvukuse tõusu kiiruse pidurdamiseks on tänavu küttimismahte võrreldes möödunud aastaga suurendatud. Ilvesejaht algab 1. detsembril ja kestab veebruari lõpuni. Keelatud on küttida kutsikatega emailveseid, kuna talvel emata jäänud ilvesepojad ei suuda veel iseseisvalt hakkama saada. Algaval jahihooajal on lubatud Eestis küttida maksimaalselt 115 ilvest. Ilvese arvukus Eestis maakondade lõikes seire andmetel aastatel 20032008. Maakond Seire 2008 Seire 2007 Seire 2006 Seire 2005 Seire 2004 Seire 2003 Harju 55 55 55 45 45 55
Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes. Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte jälle hakata sealt toitu otsima. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, siis ta ei puhka urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist.Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes.
annaabi.ee 
