-Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare
TSÜs. Töövaidluskom on kohtu eelne sõltumatu indiv töövaidlusi lahendav organ. Töövaidlusi kom luuakse kohaliku tööinspektsioonide juures. TVK arvu määrab TVK director. TVKsse kuuluvad töötaja ja tööandja esindajad võrdsel arvul, TVK juhataja. TVK juhataja on tööinspektsiooni ametnik. Juhataja nim ametisse sotsiaal minister. Peab olema kõrgem juriidiline haridus. Töötaja ja tööandjate esindajad esindatakse komisjoni koosseisu töötajate ametite ja kutseliitude ja tööandjate keskliidu juhatuse poolt, tööinspektsiooni poolt määratud arvul. Vastavalt ITVLS pg 8 teeb TVK otsuse arutamise päeval häälte enamusega, kus juhataja hääletab viimasena. Kui keegi on eri arvamusel siis see lisatakse TVK otsusele. TVK otsus tehakse osapooltele teatavaks 5 tööpäeva jooksul. Peale otsuse langetamist. Pg24 kohaselt võivad vaidlevad pooled TVK otsusega mitte nõustumisel eistada sama töövaidluse läbi vaatamiseks hagi kohtusse
väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklikus õppekavas ettenähtud valikainetena mahuga kuni 15 õppenädalat. Mitteformaalne haridus Eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus kindlate programmide alusel, mida on võimalik omandada täiskasvanukoolitusasutustes, töökohas, samuti ühiskondlike organisatsioonide, huvigruppide ja kutseliitude vahendusel; läbimise järgselt reeglina formaalset tunnistust või diplomit ei anta. Põhihariduse nõudeta kutseõpe Õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasi-õppimiseks vajalikud pädevused. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
22. novembril 2005 võtsid seitse parlamendiparteid (Seitsme Partei Allianss) ja Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) vastu ajaloolise ja enneolematu 12-punktilise kokkuleppememorandumi rahu ja demokraatia kohta. See näeb ette relvastatud konflikti lõpetamist ja asutava kogu loomist. Parlamendiparteide ja maoistide kokkuleppel alustati aprillis 2006 üleriigilist ülestõusu kuninga ainuvõimu vastu. Poliitiliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja kutseliitude õhutusel algasid massilised meeleavaldused kogu Nepalis. Alates 7. aprillist 2006 toimus kogu riigis üldstreik, mille kutsus ellu kuninga poolt laialisaadetud seitsme partei allianss ja mille taga oli suur osa rahvast. Üldstreik kestis üle kahe nädala. Iga päev toimusid üleriigilised sadade tuhandete osavõtjatega meeleavaldused. Politsei kohtles rahumeelseid meeleavaldajaid äärmiselt julmalt. 19 päeva kestnud meeleavalduste käigus hukkus 21 inimest, tuhandeid sai vigastada.
tagamine, et igal isikul oleks võimalik saada kutseala sõltumatu esindaja käest õigusabi. Põhiprintsiipide § 24 sätestab: „Advokaatidel peab olema õigus ühineda ja moodustada omavalitsuslikke kutseliite. Kutse- liidu täidesaatva organi peavad valima liidu liikmed ja see organ peab täitma oma ülesannet välise vahele- segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutseliitude ja valitsuste koostööd, et tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine. Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75. aastapäeva aktuskontserdil 8. juunil 1994 advokaadi ja advokaatkonna sõltumatust, tehes seda artikli autori hinnangul väga selgelt ja tabavalt: „Advokaadi sõltumatus eeldab sellist riiklikku korraldust, kus advokaadi amet on kaitstud kõrva- liste mõjustuste ja ennekõike poliitilise ja avaliku võimu surve eest
annaabi.ee 
