Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Inseneride Kutsenõukogu 25. jaanuaril 2006. a otsusega nr 10 kinnitatud inseneri kutsestandardi ja FEANI (Euroopa Rahvuslike Inseneriassotsiatsioonide Föderatsiooni) nõuetega. Käesolev kutsestandard on koostatud esmakordselt. Käesolev lennundusinsener IV, diplomeeritud lennundusinsener V ja volitatud lennundusinsener V kutsestandard on kinnitatud 16. veebruaril 2007. a Inseneride Kutsenõukogu otsusega nr 12. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine; 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine; 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine; 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks. 2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
märkusi. Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena. Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 14. juunil 2005. a Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr. 19 kinnitatud müürsepp I, II, III kutsestandard. Käesolev müürsepp I, II, III kutsestandard on kinnitatud 18. juunil 2008 a. Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr 28. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 2 ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks 2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID
kuid maksimaalset vanust kutseõppes õppimiseks pole. Kutseõppeasutuses on täiskoormusega õpe, mis kestab 3 aastat ning sisaldab 120 ainepunkti. Kohustuslikud ained omandatakse põhiliselt klassidepõhiselt, muidu järgitakse oma individuaalset õppekava, mis paneb paika õpilaste valikud ja õppetöö progressi. Kuigi õppetöö toimub institutsioonides, sisaldavad kõik kvalifikatsioonid 20 ainepunkti väärtuses (umbes 6 kuud) töökohal juhendamist (on-the-job learning). Kutsekvalifikatsioonid võib läbida ka praktikaga, mis samuti sisaldavad õppeasutuse poolt korraldatud kursuseid või pädevusteste, mis näitavad, kui hästi kutseteadmised on omandatud. Kutseõppe eesmärgiks on anda õpilastele kutsepädevuse omandamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning tagada neile potentsiaal töö saamiseks või edasi õppimiseks. Kutseõpe on tasuta, kuid õpilased peavad maksma materjalide, tööriistade, varustuse, töövihikute ja muude asjade eest, mida nad kasutavad
· Peavad vastama rangele hariduse, koolituse, kompetentsuse ja oskuste nõuetele. Füüsiline isik kellel on vastav kutsekvalifikatsioon ja väljastatud kutsetunnistus. 37) Millega on määratud hindaja kutsenõuded? Heade tavade koodeksiga. VV määrusest "Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord" 38) Kes on Eestis kinnisvara hindajatele kutset omistav organ? EKHÜ Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing. 39) )Millised on Eestis kinnisvara hindajate kutsekvalifikatsioonid ja vastavad kutsenimetused? 1. Atesteeritud hindaja (elamispinnad) Lühend tunnistusel EH, tõendab kompetentsust elamispindade hindamise osas (korterid, pereelamud, ridaelamud, korterelamud, elamukrundid suvilad). Atesteeritud kinnisvara hindaja (üldatestaat) Lühend AKH, tõendab kompetentsust kõigi kinnisvara liikide hindamisel (s.h elamispinnad, äripinnad, maa jne...) kas eraldi või mistahes kombinatsioonina eriotstarbelised ja piiratud turuga varad jmt
6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted
annaabi.ee 
