· 1922.a. NSVL moodustamine; · 1925.a. Trotski tagandamine; · 1924-1925 sõjaväereform: 5,5 miljonilt vähendati 0,6 miljonile; · 1929.a. Stalini autokraatse diktatuuri algus · 1929.a. "troikad" (kohalik parteisekretär +täitevkomitee esimees+ julgeolekuülem) = kohtuväline karistussüsteem Sõjaväereform? · Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, kus 5 aasta jooksul said sõjalise väljaõppe piirkonna kutseealised noored. · Soodustati rahvaspordi langevarjuhüpete levikut · Kasvas riigi sõjaline võimsus · 1932.a. maailma esimesed mehhaniseeritud korpused · 1937.a. armees 1,4 miljonit meest Välispoliitika NEP-i ajal · Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega; · Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport (maailmarevolutsioon) Majandus · 1927.a. riigilaenukampaaniad · inflatsioon, maksukoormuse järsk tõus
miljoneid inimesi o Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 1. sõjaväereform o Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni. o loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noormehed. o kujundati välja kodusõja ajal tekkinud rahvusväeosad (N: Gruusia, Valgevene jne) 1. NSVL-i (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) moodustamine 30.12.1922 o tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume
4. Taastus jõukate talupoegade kiht u. 35% üldarvust Viidi läbi sisepoliitilised reformid, kaotati Tsekaa, tema ülesanded läksid üle Siseasjade Rahvakomissariaadile NKVD (1922), selle juurde loodi GPU ülesandeks võitlus spionaai ja banditismiga. GPU juhiks sai alguses Derinski (surmani) ja Menzinski. Sõjaväereform sõjaväge vähendati, selle kõrvale loodi territoriaalsed miilitsaüksused. 5. Aasta jooksul said seal väljaõpet piirkonna kutseealised. 1925 tagandati Trotski. Välispoliitika, kuni 24. Aastani usuti maailmarevolutsiooni puhkemisse. Selle aja jooksul sõlmiti ainult Tartu Rahu Eestiga (1920) ja rahu Soomega. Peale nende kahe ei sõlmitud ühtki lepingut. 1922 peale Genoad sõlmiti Rapallo leping. 1924 hakati sõlmima diplomaatilisi suhteid SB, Pr., Hiina, Rootsi, Itaalia, Austria, Kreeka, Norra, Taani ja Mehhiko. 1933 diplomaatilised suhted USAga. NLiidu moodustamine
mahalaskmiseks. laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 2) sõjaväereform Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni. loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noormehed. kujundati välja kodusõja ajal tekkinud rahvusväeosad (N: Gruusia, Valgevene jne) 3) NSVL-i (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) moodustamine 30.12.1922 (kaart lk 78) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks
Kindla raha ringlemine parandas kohe nii majandussüsteemi kui sotsiaalseid olusid. 1924-1925 viidi läbi sõjaväereform. Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, mis oli n-ö reservis ja mille juures said 5 aasta vältel lühikeste õppekogunemiste käigus sõjalise väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noored. Terror siiski jätkus- laienes töölaagrite süsteem, kiusati taga kirikut, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loomingulist intelligentsi. Nõukogude riigi välispoliitika oli kahepalgeline. Ühelt poolt välispoliitika, mis seadis esiplaanile rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimise kõigi maadega. Teisalt kujunes välja mõjuvõimas organisatsioon Kommunistlik
annaabi.ee 
