· Teenistuse ajal on ajateenija riiklikul ülalpidamisel (toit, majutus ja riietus on tasuta). · Ajateenijale makstakse igakuist toetust. Ajateenistuse väeosad: Tapal- Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, 1.jalaväebrigaadi tagalapataljon, Pioneeripataljon Jõhvis- Viru jalaväepataljon Tallinnas- Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Mereväebaas ja laevastik, Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Paldiskis- Kalevi jalaväepataljon Võrus- Kuperjanovi jalaväepataljon Kutsealust ei kutsuta ajateenistusse, kui: · Kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele · Kutsealune ei ole läbi teinud vähemalt põhikooli II kooliastet · Kutsealune on kriminaalasjas kahtlustav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni · Kutsealune kannab vabadusekaotuslikku karistust (vangla) · Kutsealune on tudeng, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal Ajateenistusest vabastatakse isik, kes:
Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus- langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest. Saksa sõjaväes : Omakaitse - ~40 000 meest
Okupatsiooniaastail hukkus Eestis asuvates saksa koonduslaagrites u 125 tuhat inimest, neist enamus nõukogude sõjavangid ja juudid. Eestlaseid hukkus repressioonides u 4-5 tuhat. 3.6. Eestlaste osalemine sõjategevuses: a) Eestlased Nõukogude armees: 1941 suvel mobiliseeritud: Kuna sõjategevus jõudis Eesti alale vaid mõne nädalaga, jõudis Nõukogude võim mobiliseerida ainult 33 tuhat kutsealust Põhja-Eestist. Relvi kutsealustele ei usaldatud, vaid nad saadeti Põhja-Venemaa tööpataljonidesse, kus u 1/3 neist esimese talvega nälja ja raskete töötingimuste tõttu surid. 22.territoriaalne laskurkorpus: 1940 Eesti armeest kujundatud korpus võttis osa 1941 suve lahingutest, ent 7000 mehest kaotas langenute ja haavatutena u 2000 ning u 4500 meest andis ennast lihtsalt sakslastele vangi (enamik neis pääses Saksa vangilaagritest
1946 avati Bergeni Ülikool ja 1972 Tromsø Ülikool. Hiljem on ülikooliks saanud Stavangeri Ülikool (2005), Agderi Ülikool (2007). Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa ], praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%. Riigikaitse 19 Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni. Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 612 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik. Kaitsevägi koosneb maaväest (Hæren), mereväest (Sjøforsvaret), õhuväest (Luftforsvaret) ja kodukaitsest (Heimevernet). 20
Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud Oslo Ülikool. 1946 avati Bergeni Ülikool ja 1972 Tromsø Ülikool. Hiljem on ülikooliks saanud Stavangeri Ülikool (2005),Agderi Ülikool (2007). Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa, praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%. Riigikaitse Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni. Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6–12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik. Kaitsevägi koosneb maaväest (Hæren), mereväest (Sjøforsvaret), õhuväest (Luftforsvaret) ja kodukaitsest (Heimevernet). Ajalugu Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli
neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtuotsust. 1941a eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Väga paljud Eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vastu koos Soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000 Eesti põgenikust Jalaväerügement 200. NSV Liitu evakueeriti umbes 25000 Eestlast. Sinna viidi ka 33 000 mobiliseeritud kutsealust. Neid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse. Sisuliselt oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt metsa varumisel. Ühe talvega suri kurnatuse tagajärjel peaaegu 1/3 mobiliseerituist. 1944a lõpus saadi luba rahvuslike väeosade reformeerimiseks Nõukogude tagalas loodi Eesti laskurkorpus, mis päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpuses oli 2 diviisi.
septembrini. Kutsealusele saab haiguse või tervi- sehäire tõttu arstliku komisjoni ot- Erandkorras võib ajapikendust anda suse põhjal anda ravimiseks ajapi- Kaitseministeeriumi juures tegutsev kendust kuni 28aastaseks saamiseni. kaitseväeteenistuse komisjon. 67 KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEväeDISTSIPLIIN Ajapikendus lõpeb üldjuhul siis, kui Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust, ajapikenduse tähtaeg on möödas kes on: või kui kutsealusel ei ole enam 1) tunnistatud terviseseisundi tõttu ajapikenduse andmiseks olnud asja- tegevteenistuseks kõlbmatuks; olusid. Kutsealune peab kohe teata- 2) kandnud vabaduskaotuskaristust ma ajapikenduse saamise asjaolude tahtlikult toimepandud kuriteo eest; muutumisest. Nii õppeasutus kui
annaabi.ee 
