veepada, seebi, alumiinium vaagna ja rätikuga, mis on asetatud ta käsivarrele. Ta käib kõikide laua taga istuvate liikmete juures, valab nende kätele natuke vett, et neid seebiga pesta. Söömine algab siis, kui kõik pereliikmed on laua taga ning perepea ütleb ,,bismillah" (Jumala nimel). Marokolased kasutavad söömiseks paremat kätt ja tükk leiba, et toitu kätte saada. Tavaliselt pakutakse lõunasöögiks erinevaid salateid ning taginet või kuskussi. Pärast nö pearooga, tuuakse lauale puuviljavaagen ning serveeritakse teed. 5 2. MAROKO TOIDUD JA JOOGID 2.1. Toidud Maroko on tuntud mitme toidu poolest. Üheks tuntumaks on kuskuss. See on berberite traditsiooniline toit. Kuskuss on nisutang, mida tehakse durumnisu koorimata teradest. Traditsioonilise kuskussi tegemine nõuab palju aega ja üritamisi. Tagine on samuti traditsiooniline berberite toit
· Tuhk on mineraalaine · Kleepvalgust oleneb toodete poorsus ja maht · Mida vähem on jahus tuhka, seda rohkem on kleepvalku · Seda paremini valmistoode kehtib, aga kasulikke mineraalaineid on vähe Durumnisjahu- pastade tootmisel kasutatav nisujahusort, kõva nisujahu. Spelta- domineeriv nisusort, loetakse kõige tervislikumaks (sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid) KUSKUSS Durumnisjahust manna, mis on kaetud jahuga. BULGUR Sarnaselt tehtud kuskussile, kuskussi suurem vend. KAMUT Durumnisjahu sugulane, meenutab kollast riisi ja on pähkli maitsega Tehakse terad, manna, helbed ODER · Odrakruup · Lõuna- eesti tang · Peentang( odratang) · Odrahelbed · Ei ole hea küpsetamiseks, kuna sisaldab vähe kleepvalku KAER · Ämbritäis kaeru teeb terveks! · Sisaldab palju kiudaineid · 100g kaerakliides on kiudaineid 36g( teistes u 25-30g) · Sisaldab Kaaliumi 4x; magneesiumi 7x; kaltsiumi 2x rohkem, kui nisujahu
Tuneesia rahvusköögis kasutatakse ohtralt puu- ja aedvilju. Tuneeslastele on omane roogadesse rohkelt mitmesuguseid maitsetaimi panna. Tuneesias on mereannid ja kala populaarsemad kui lihatoidud, ehkki liha on kalast odavam. Kaladest on odavamad sardiin, skumbria, tuunikala (selle kala nime järgi olevatki Tuneesia omale nime saanud). Tuunikalast valmistatakse väga paljusid erinevaid roogasid. Enamik tuneeslasi armastab väga oma traditsioonilist araabia rooga kuskussi, mida valmistatakse hirsitangust. Kuskuss sobib suurepäraselt hautatud liha kõrvale. Populaarne toit tuneeslaste seas on tseburek, mille sees on muna või muu täidis. Tuneeslastele maitseb väga omlett liha, juustu ja pipraga, külm raguu ja sütelküpsetatud lambaliha. Piimatoodetest leiate siin üksnes erinevaid juustusid. Supid on Tuneesias prantsuspärased püreesupid. Väga populaarne on siin kõrvitsasupp. Tuneesias valmistatavates maiustustes on palju datleid ja mandleid.
Vala juurde õlu. Kata soola-pipart maitse järgi toatemp-l 30 – 40 min (või külmkapis 2 tundi). serveerimiseks keedetud riisi või kuskussi ning 2 oksa värsket tüümiani vorm kaane või fooliumiga ning küpseta ahjus 200 Sega tükeldatud aedviljad, liha, ürdid ja purustatud Kuivata kala, maitsesta vähese soolaga. Marinaad
süsivesikuterikkast bulgurist peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. Kinoa - Lõuna-Ameerikast pärit kinoa ehk tsiili hanemalts sisaldab rikkalikult kiudaineid, mineraalaineid rauda, tsinki, seleeni, E-vitamiini. enne tarvitamist pesta terad veega, et eemaldada mõrkjas maitse. Keetmisel paisub kolmekordselt. sobib hästi suppidesse, ühepajatoitudesse ja prae lisandiks. Kinoaga saab edukalt asendada kuskussi, riisi, bulgurnisu, hirssi, tatart, amaranthi. al dente - Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul pasta osutab hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on aga veel kergelt krõmps. Durumnisujahu e. kõvanisu jahu, jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Sarnaneb mannale, seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks.
Kirjelda putrude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine. Lehekülg 112-114 Putrusid keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahudest. Putrusid võib serveerida hommikusöögiks, lisandina liha- ja kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist. Putrude keetmiseks kasutatakse ka rukki-, nisu- ja odrajahu. Putrude keetmiseks võib olla vedelikuks vesi, vee-piimasegu, piim, mahl või puljong. Valmistatakse: Sõmeraid, vedelaid ja tihkeid putrusid.
54. Kirjelda putrude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine. Putrusid keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahudest. Putrusid võib serveerida hommikusöögiks, lisandina liha- ja kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist. Putrude keetmiseks kasutatakse ka rukki-, nisu- ja odrajahu. Putrude keetmiseks võib olla vedelikuks vesi, vee-piimasegu, piim, mahl või puljong. Valmistatakse: Sõmeraid, vedelaid ja tihkeid putrusid.
annaabi.ee 
