UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. UURIMINE Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. RAVI Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse
vastu on vaktsiin. Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. gonorröa ehk tripper. Põhjustajaks on bakter. Naistel erilisi tunnusmärke pole, peamine on mädane kollakas-rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. Haigust saab kindlaks teha uuringutega. Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni. Naistel vivad
EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epile...
Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused. Need võivad põhjustada invaliidistumise, vahel ka surma. Süüfilist põdeval naisel võib sündida süüfilise haige laps Eestis on haigestunute hulk viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud. GONORRÖA ehk TRIPPER Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse
Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused. Need võivad põhjustada invaliidistumise, vahel ka surma. Süüfilist põdeval naisel võib sündida süüfilise haige laps ESINEMINE Eestis on haigestunute hulk viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud. GONORRÖA ehk TRIPPER KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. UURIMINE Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. RAVI Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse
levib kehavedelike kaudu(veri,sperma,tupevedelik,lootevesi,rinnapiim), kandub emalt lapsele süstides ja seksuaalvahekorraga; tunnused: tursund lümfisõlmed, köha, öö higi, kõhtlahti, kurnatus, kõhnumine, laigud kehal, nakkushaigused pidevalt, ei suuda sittagi füüsiliselt ja muutud vaimselt hälvikuks. 11. Klamüdioos- naistel klaasjas voolus ja valu kustes; meestel kipitus kusitis ja valu kustes, tuleb ravida. Trihhomonoos-naistel halvalõhnalinevoolus ja tihe valus kusemine; meestel valu kustes ja mäda. Genitaalherpes- villiline lööve ja haavandid. Bhepatiit- silmade ja naha kollasus.
Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1.tüüp põhjustab peamiselt huultel "külmaville".2tüüp:villilist löövet peamiselt suguelunditel. Valulikud villid lõhkevad ja haavanduvad. Haigus kipub korduma,sest viirus jääb organismi püsima. Trihhomonoos (seksides,verega) N: rohke vahutav voolus,valu kusemisel. M:rohke eritis kusetorust,valukusemisel.Sageli sümptomiteta. Gonorröa e. tripper (seksides) N: halvalõhnaline voolus,sage kusemine,valulikkus. M: põletav valu kusemisel ja mädaeritis kusitist.Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite põletikku ja viljatust. Süüfilis (seksides) 1-4 nädala jooksul tekib suguelunditele valutu iseparanev haav.Paari kuu pärast:nahalööve, haavandid suguelunditel/suus, juuste väljalangemine,lihasvalu,palavik.Aastate mööduses kahjustab närvi- süsteemi ja süda, luud ja kõhrkude. B-Hepatiit (verega,seksides) Silmade ja naha kollasus,väsimus,isutus,naha sügelus 2-6 kuu
sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem. 1.2 Eesnäärmevähi tunnused Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengu-staadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit. Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks. 1
nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aju piirdunud alal. ● Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine. Kirjelda esmaabi andmist epilptilise hoo korral? Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1…5 minutiga. 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud. 3. Jälgige, et haige end hoo ajal ei vigastaks. Pea alla võib panna midagi pehmet (riideeseme vms). Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni. 4. Mitte midagi suhu panna
või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aja piirdunud alal. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tüjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine. Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.Üheks riskifaktoriks on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10-korda suurem. Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda hoogude hulka. Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiavastaseid ravimeid.
§ Stapylococcus epidermidis, korüneformsed bakterid on domineerivad, harvem S. aureus, streptokokid, Haemophilus spp., Neisseria spp. § Silmade pilgutamine ja pisarad kaitsevad - mehhaaniline + lüsosüüm jt. § Mikroobidel vähe võimalusi koloniseerida silma sarvkesta, kui ei saa kinnituda ja vältida lüsosüümi. Võimalus suureneb sarvkesta vigastuse korral. Urotrakti mikrobioota § Uriin on normaalselt steriilne! § Kusemine iga paari tunni tagant, mikroobidel probleeme, et kinnituda limaskestale. § Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, - hemolüütilised streptokokid, lisaks Enterobacteriacea sugukonna liikmed (Escherichia coli, Proteus) ja korünerformsed bakterid. Genitaaltrakti mikrobioota § Meestel sama mis urotraktis. § Tupp koloniseerub varsti peale sündi: korüünebakterid, stafülokokid, streptokokkidega, E. coli ja Lactobacillus
annaabi.ee 
