Patsientide ettevalmistamine protseduuriseks Kuseteede natiivuuring Kuseteede radioloogiauuring ilma kontrastaineta. Uuringuks ettevalmistus Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist: - uuringueelsel päeval dieet, klistiir. Urograafia Intravenoosne urograafia (IVU) on uuringumeetod, mille käigus uuritakse röntgenülesvõtetel neere, kusejuhasid ja kusepõit. Uuringut alustatakse ülesvõttega kõhu piirkonnast. Seejärel süstitakse veenisiseselt kontrastainet. Kontrastaine satub vereringega neerudesse ja eritub neerude ning kusejuhade kaudu kusepõide. Kontrastaine eritumise erinevates faasides tehakse neerude ja kusepõie piirkonnast mitu röntgenülesvõtet. IVU uuringuks ettevalmistus (1) Erakorralise uuringuna tehakse IVU ilma ettevalmistuseta ja võimaluse korral valuvaigisteid kasutamata. IVU uuringuks ettevalmistus (2)
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta. Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g v...
langust, unehäireid, naha kuivust, jalgade paistetust, sagenenud urineerimist, hommikul ärgates võib oma silmade ümber näha turseid. Neerupuudulikkuse süvenedes võivad tursed veelgi süveneda, kehakaal ja ka vererõhk tõusta. Sageli tekib haigel iiveldustunne. Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust ning luude ja närvide kahjustusi. Neeru siseehitus Uriin Uriin moodustub neerudes ja voolab mööda kusejuhasid põide, kust uriin väljub kusiti kaudu. Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus
Kuseelundite uurimine Ultraheliuuring on kuseelundite sagedaim esmauuring. Ka siin peab kusepõis olema täitunud. Muid ettevalmistusi pole vaja. Ultraheliga võib näha kusepõies sisalduva kuse hulka, põie kuju ja kusepõie seinastruktuuride mõningaid muutusi. Uuring vältab umbes pool tundi, seejärel võib kusepõie tühjendada. Pärast põie tühjendamist võib vaadata, kas sellesse jääb uriini. Kusejuhasid saab eristada ultrahelipildis juhul, kui nad on laienenud. Meestel kontrollitakse eesnäärme kuju ja hinnatakse selle suurust. Ultraheliga püütakse hinnata ka eesnäärme suurenemise iseloomu. Kuseelundite kompuutertomograafiauuring Kui ultraheliga tuvastatakse muutusi, mida on vaja täpsemini selgitada, tehakse kompuutertomograafiauuring. See on sageli vältimatu, eeskätt kasvajate uurimisel. Juba pildi
Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide. http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif Kusejuha sein koosneb : *limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde; *silelihaskest - on kolmekihiline, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide ega lase tal tagasi valguda; *adventitsiaalkest - koosneb sidekoest. Kõhukelme katab kusejuhasid ainult eest. Kusepõis vesica urinaria Kusepõis on õõneselund, mille kuju oleneb uriiniga täitumusest: tühjana on ta lamendunud, täitununa omandab muna või pirni kuju. Mahutavus on individuaalselt erinev, kuid kõigub täiskasvanul 500-700 ml piires. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja lihastele. Põie ette jääb sidekoega eraldatud häbemeliidus e. sümfüüs
Uriin voolab põiest välja kusiti (urethra) kaudu, mis naisel kulgeb ventraalselt läbi vaagnapõhja ja avaneb tupeesikusse. Mehel läbib kusiti eesnäärme, kuhu avaneb purskejuha (ductus ejaculatorius), mis on moodustunud seemnejuhast ja seemnepõiekese lõpust. Kusiti läbib seejärel vaagnapõhja ja siseneb peenise kusiti käsnkehasse (corpus spongiosum). Seemnejuhad tulevad munandimanustest, mis nagu munandidki paiknevad munandikotis (scrotum). Neere, neeruvaagnat, kusejuhasid, kusepõit ja kusitit nimetatakse ärajuhtivateks kuseteedeks. Naisel asub pärasoole ees tupp (vagiina), siledalihaseline torujas elund, mis pärast vaagnapõhja läbimist suubub tupeesikusse, mis on ümbritsetud väikeste häbememokkadega. Tupesuudme ja päraku vahel asub lahkliha (perineum). Tupe eesmisse seina suubub emakas (uterus) koos emakakaelaga (cervix uteri). Emaka ja pärasoole vahel paikneb kõhukelmega vooderdatud pilujas Douglasi õõs
annaabi.ee 
