Need muutsid Kalevipoja kurvaks.Järsku kuulis Kalevipoeg neiu kurba laulu.See laul oli neiu kurvast elust ning Kalevipoja tapatööst.Kalevipoeg muutus järjest kurvemaks ning hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast,mis ei tahtnud tal peast minna.Ta hakkas uuesti aerutama,kui talle meenus ta ebaõiglaselt surnud ema. Kui Kalevipoeg viimaks Viru randa jõudis,siis oli uus pave alanud.Randa astudes ta kuuleb Irumäel tuules Linda halt,mis laulis kuidas ta rööviti kõige suuremas kurvastuses ning kuidas ta lõpuks kaljuks muutus.Nüüd sai Kalevipoeg teada tõe oma ema surmast ja mõistis,et oli Soome sõiduga kurja teinud. Lõpuks jõudis Kalevipoeg koju ja ta kohtus oma vendadega.Järgmisel õhtul istusid vennad laua taga ja rääkisid,mis oli nendega juhtunud.Vanem vend oli käinud Venemaal,Poolamaal,Saksamaal ning Kuramaal,kuid asjatult-emast polnud jälgegi.Teine vend kais kõik metsad,sood ja jõed läbi,kuid jällegi asjatult.Kalevipoeg rääkis,kuidas ta oli Soomes
Krõõta ei olnud. Pärast Krõõda surma pidi elu edasi minema, tallu oli uut perenaist tarvis, kes jaksaks tööd teha ja laste eest hoolitseda. Sulane Mari hakkas üha rohkem aega Vargamäel veetma. Nii algasid kõik Mari mured. Ta ei laulnud enam rõõmust heinamaal, viibis harva kodus ja muutis Jussi ja oma lapsedki sellega kurvaks. Kõik ühe lubaduse pärast Krõõdale. Ent Mari tundis ka teatud uhkust, et teda, vaest töölist, oli toodud üles tallu. Nii oli selles kurvastuses temale ka väheke õnne. Raske töö tõttu suri Krõõt ja suri Mari lõbus meel. Mõne aja pärast lahkus ka Mari mees Juss, kes ei tahtnud näha, kuidas tema naine iga päevaga aina temast eemaldub ja koju ei tule, vaid hoolitseb teisepere laste ja toimetuste eest. Mari ja Andres oli mõlemad nüüd kaotanud oma esimesed armastused. Jussi haud väljaspool surnuaeda piinas Andrest kui Mari laste haudadel käis. Ja Marit piinas Jussi enesetapp.
mis kuidagi meelest ära ei tahtnud minna. Kalevipoeg hakkas uuesti aerutama. Talle meenus ta ema, kes oli nii ebaõiglaselt surnud. Päike hakkas juba tõusma, kui Kalevipoeg viimaks Viru randa jõudis. Ta sidus paadi kaldale kinni ning asus teele kodu poole, et teada saada, kas ehk vennad pole ema jälgesid leidnud. Kalevipoeg jõudis Irumäele, kui äkitselt kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle. Hääl laulis, kuidas Linda rööviti kõige suuremas kurvastuses ja kuidas ta lõpuks kaljuks muutus. Kalev sai nüüd ema surma kohta tõe teada ja mõistis, et ta oli oma Soome sõiduga kurja teinud. Kalevipoeg jõudis koduõuele. Koerad hakkasid haukuma, vennad tulid väravasse Kalevipojale vastu. Teisel õhtul istusid vennad kolmekesi koos ja rääkisid teistele oma reisist. Vanem vend oli käinud Venemaal, Saksamaal, Kuramaal, Poolamaal, kuid kuskil polnud emast jälgegi. Teine vend käis läbi metsade, soode, jõgede, kuid emast polnud jälgi kusagil
"Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" Vaikides aga seadis ta oma elu ohtu. Pärast etendust muutus Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seadis ta Hamletile lõksu, et välja selgitada, millist mängu viimane ikkagi mängib. Kuid olemata Claudiuse kavalusele ei langenud Hamlet lõksu. Ta tundis Claudiust liiga hästi. Hamleti hing taandus aja möödudes. Nähes oma armast ema kurvastuses ja kõhklustes, vaibus tema kaitsev hoiak, murdus ta ja paljastas end emale. Tema kahtlused, reetmises kuningale, olid haihtunud. Ta tundis end jõuetuna ,,Surra magada- muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meil liha pärib loodusest." Mis saab edasi? Peale kõiki neid läbielamisi, olukord võtab uue pöörde, Hamlet saadetakse taani riigist välja. Ta ei osanud arvatagi, et ta oli langenud järjekordsesse lõksu. Tema isa
tagastataks õigetele omanikele. Tristan tunnistas, et ta on oma isa järeltulija, kutsus Rivaleni mõrtsuka kahevõitslusele, tappis ta ja sai oma maad tagasi. Ta jättis Rohaltile oma maa, kes elas Loonnonis’. Kuningas Marcile andis ta oma keha, seetähendab et ta läks teenima isand Marci Cornouailles’s. Tristan võttis endaga kaasa Gornevali ja asus purjetama kuningas Marci maade poole. II Kui Tristan pärale jõudis, olid Marc ja kogu parunkond sügavas kurvastuses, sest Iirimaa kuningas oli otsustanud, et rüüstab Cornouailles’i, kui Marc edaspidigi keeldub nagu viimased viisteist aastat maksmast andamit. Siis aga tegi Morholt(Iirimaa hiiglasekasvu rüütel) ettepaneku kahevõitluseks. Ta küsis, kes sooviks Cornouailles’ härrastest võidelda oma maa vabaduse eest? Viimaks ütles Tristan, et lubagu temal võidelda. Määratud päeval läks ta üksi paati ja purjetas Saint-Simoni saare poole. Morholt jõudis saarele enne ja kui
24. novembril 1836. aastal abiellus Wagner näitlejanna Wilhelmine Minna Planeriga. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga ning jilejm Venemaa Keriserriiki, kus Wagnerist sai muusika direktor kohalikule ooperile. Mõned nädalad hiljem jooksis Minna ära kohaliku armeeohvitseriga, kes hiljem ta hülgas. Wagner võttis ta pärast tagasi, kuid see oli vaid esimene põrutus abielule, mis ca kolmkümmend aastat hilejm lõppeb kurvastuses. 1839. aastaks oli paar suutnud endale koguda nii suure hulga võlgu ,et nad olid sunnitud Riiast põgenema. Oma põgenemise ajal võtsid nad ette tormise teekonna Londonisse sellest reisist sai Wagner ka inspiratsiooni ooperile " Lendav Hollandlane". Wagnerid veetsid 1840 ning 1841 aasta Pariisis, kus Richard suutis väheke teenida ajalehe artiklite kirjutamise pealt. Sel ajal lõpetas ta ka "Rienzi" ja " Der Fliegande Holländer".
(Vasar, 1999). Tavaliselt on aga psühhopaatia mõistet kasutatud kõikide isiksushäirete kirjeldamisel. Psühhopaadi iseloomustus Psühhopaati iseloomustab empaativõime puudumine, vähene kahetsus, valetamine ja manipuleerimine, vastutustundetus ning sageli vägivaldne ja agressiivne käitumine. (Traat, 2000). Nad ei suuda mõista teiste inimeste emotsionaalseid seisundeid, väljaarvatud intellektuaalseid tundeid. Kui tavaline inimene näeb kedagi valu kannatamas või kurvastuses, siis ta tunneb instinktiivselt kaastunnet ja kurbust. Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi. Seega suudavad psühhopaadid toime panna julme ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohritele. (Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende emotsioonitunnetus on väga madal
annaabi.ee 
