Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajandit, 1870-ndatest kuni surmani. Tema loomingulisse pärandisse kuulub 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid.
ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. · Kosjasõit (1915); 10 III Draamalooming 1919-1923 · Enne kukke ja koitu (1919); · Laurits (1919); · Onu Zipul (1922); · Neetud talu (1923); Proosalooming · kodulooline raamat "Kodu-kurukesest" (1878, anonüümne); · I novell Murest murtud (A. Koldekivi nime all); · jutustus "Maimu" (1892 esimene tunnustus); · memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924- 1925); · ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1
Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike (http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf). · Kosjasõit (1915); III 1919-1923 · Enne kukke ja koitu (1919); · Laurits (1919); · Onu Zipul (1922); · Neetud talu (1923); PROOSALOOMING: · kodulooline raamat "Kodu-kurukesest" (1878, anonüümne); · I novell Murest murtud (A. Koldekivi nime all); · jutustus "Maimu" (1892 esimene tunnustus); · memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924-1925); · ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg
Nendesse aastatesse langeb Kitzbergi kirjanduslik debüüt, väike ajalehekirjutus. Selleks on rahvasuust üleskirjutatud tekkemuistend ,,Kuida Õisu ja Kariste järved sündinud", mis ilmus 1874. aastal ,,Eesti Postimehes". Kitzbergi püsivam kirjanduslik tegevus algas aga Rannamõisas aastail 1875-1876. Ta alustas tõlkijana. Ligi pooleteise aasta vältel valmis tal kaks kuni kolm tõlge. Pärast Rannamõisast lahumist ilmus Kitzbergi esimene raamat ,,Kodu- kurukesest", mis on kirjutatud tõenäoliselt koos venna Jaaniga. Kunagi nendel aastatel on 2 Kitzberg kirjutanud koos oma abilise Hans Mäega novelli ,,Murest murtud", mille ta avaldas 1884. aastal A. Koldekivi nime all ,,Sakalas". 1879. aastal Kitzberg abiellus ja seetõttu tuli tal hakata ringi vaatama tasuvama ning püsivama ameti järele
seltsi "Imanta" tegevuses, 1901. aastal "Postimehe" ärijuht Tartus, 1904-1920 Liivimaa Hüpoteegi Seltsi panga ametnik.) Vaateid kujundasid kokkupuuted Jakobsoni ja "Sakalaga", Kreutzwaldi ja Koidula looming, saksakeelne näitekirjandus, rahvaluule ja traditsioonid. Kirjanduslik kujunemine toimus aeglaselt, varasemalt kirjutas külajutte, hiljem tippteosed - näidendid. Looming algas rahvajuttude avaldamisega ajakirjanduses ja koduloolise raamatuga "Kodu- kurukesest" (1878), esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks romantiline ajalooline jutustus "Maimu" (1892), mis põhineb koduloolisel ja folkloorsel materjalil. Rahvaluuleainet on kasutanud raamjutustuses "Libahunt" (1891-92), mille motiive kasutas hiljem samanimelises tragöödias. Kitzberg suhtus sotsiaalsetesse probleemidesse leebelt ja tagasihoidlikult nii vallaametis kui ka loomingus, teostes pole Vildele Särgavale omast probleemiteravust ega vastuolude sügavamat nägemist