Vihalepp usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru. Kresku Schnellmann. Väike vanamees. Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata. Paas pae, Paas Paasi. Tunnis ei õpetanud midagi. Ei mäletanud oma nimegi. Maailma loomise aeg küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat saab. Kurlov matemaatika. Armastas ühte ja nulli ülesannete lahendused ja õpilaste hinded. Leidis, et neist kahest arvust piisab. 3 Molotov matemaatika. Otsekohene, ropu suuga, sotsialist. Kalkuniemu! Matemaatiline kanapimedus! Oina pealuu! Räägib oma sõimuga matemaatilist tõtt. Klassis vahetas maniskit, kraed oleks ka habet ajanud, kui kellelgi oleks habemenuga leidunud. Kulebjakov ajalugu. Armastas vaid suuri ja vägevaid sündmusi
üles ja uuris kuidas oleks seda õigem käänata - uut õpetajat hakati kutsuma Kreskuks - Järgmisel tunnil arutati millal sai alguse maailm, ja mis on igavene, küsimusele oskas vastata Lible, kelle nimi õpetajale meeldis - õpetaja ei jõudnudki tihti oma tundides uue testamendini, sest ta jutt kaldus tihti mujale maailma asjadele - õpetaja pani kõigile klassipoistele viied jumalasõna eest XXII - poistele õpetas matemaatikat õpetaja Kurlov, kes rääkis ainult nullidest ja ühtedest, poisid tahtsid uut õpetajat, Maurus keeldus uut võtmast - Tigapuu juhtimisel hakkasid poisid streikima ja ei läinud enam Kurlovi tundi, Maurus sai sellest teada, pragas poistega, aga see neid ei peatanud, streikisid edasi seni, kuni Kurlov otsustas lahkuda - uus matemaatika õpetaja Molotov oli noor ja tark, sõimas ise ka Kurlovit tainapeaks, oli sotsialist, kuid hakkas poistele tõsiselt matemaatikat õpetama, kontrollis poiste teadmisi, mida
III – lätlastest esindaja A. Priedkalns, sotsdemo. IV valiti J. Goldmanis, J. Zalitis – hoidsid madalat profiili. Läti esimesed maailmasõjas, iseseisvumine Sõjavaimustuse kaasnemine, sõja algusaastetl. Toetati venemaa sõjasihte. Võitlus saksamaa vastu, tõotus anda oma panuse, saksavastased meeleolud, kaebekirjad kohalike bs vastu. Goldmanis – patriootliku kõne pidamine. Vabatahtlikuna läti meeste sõjaväesse astumine. 1914a baltikirndralkuberneri määramine, Kurlov – sakslaste lähenemine Miitavisse, intsident bs tehaseomanikuga. Riigisakslaste välja saatmine, bs väljasaatmine (pastorid, mõisaomanikud, linnakodanlsu jne). sakslastega võrdsustati juudid, saadeti sundkorras välja Kuramaalt kogu juudi rahvusest elanikkond. 1915a olukorra muutus, idapartei võiduletulek, pealetung Venemaale. 1915a aprillis pealetung, ennekõike Galiitsias, abistav löök Baltimaale, juba 1.mail, l’igati läbi Liibavi-
Lible, ega teilgi midagi selle vastu ole, kui viis saate? Ei? Heidate minu otsusele alla? Väga hea! Aga milleks niipalju rääkida, paneme kõigile viis ära, siis pole kellelgi nurisemist. On keegi vastu? Ei? Nii siis -- viis. Aga muidugi, ei teeks halba, kui te Pauluse reisidest pisut loeksite, sest seda võidakse teilt küsida. Ja muidugi! Nii et -- viis! Kristlased, kõik kristlased, miks siis mitte viis!..." XXII. Hoopis teist laadi mees oli matemaatika-õpetaja Kurlov. Tema ei kaldunud kunagi asjast kõrvale, ei lausunud kunagi asjata sõna. Nagu aurugrammofon võristas ta musta tahvli ees seistes kriiskaval häälel arvusid ja valemeid, kirjutades ja kustutades. Nõnda vältas see tunnist tundi peaaegu kogu poolaasta, ilma et ta kunagi oleks küsinud, kas temast midagi aru ka saadakse või mitte. Alguses imestasid õpilased, kui soravalt võib algebrast ja geomeetriast rääkida, aga siis tülpisid nad kuulamast ja hakkasid elama oma elu
kõikidest rahvakihtidest. Ainsaks kriteeriumiks hariduslik tasapind (kõrgem algkool). Sõja ajal pandi kogu Ve-l käima lipnike kursused (3-4 kuud), kus valmistati ette sõjaaegseid ohvitsere, kuhu võeti kõik vähegi haritud mehed. Ca 2200 eestlast. Eestlastest ohvitseridest sai I Ms-s surma ca 150 meest. Poliitilised mõttes oli ilmasõja puhkemine tagasilöögiks. Kuulutati välja sõjaseisukord, tähtsamate asjade otsustamine läks sõjavõimude (?) kätte. Kindral Pavel Kurlov. Sõjaseisukord tähendas ka senisest rangemaid piirnaguid (ajakirjandus taas topelttsensuur, koosolekute pidamine jne). Rahva meeleolud olid sõja puhkemisel väga patriootlikud. Suuremates linnades toimusid sõja puhkemise esimestel päevadel suured stiihiliselt alanud rahvakogunemised. Samasugused olid ka juhtivate tegelaste sõnavõtud kõik kiitsid pm sõja puhkemise heaks. Eestlastelt tõotati Ve armeele igakülgselt toetust. Sõja puhkemises süüdistati peaasjalikult Sa-d.
annaabi.ee 
