viimase 10 aasta jooksul. Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite? books.google.com advanced search. Books on subject: Baltic states E-books only; content: books Published between 2001-2011 Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google Croeger, C. (1867) Geschichte Liv-: Ehst- und Kurlands. http://books.google.com/books? id=sQzVAAAAMAAJ&printsec=frontcover&dq=subject:%22baltic+states %22&hl=et#v=onepage&q&f=false
, am Ahja- Fluss. Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 45: 100194. 9) , 1949. Alcedo atthis ispida L. : . . . . . . . 10) Middendorff, Ernst v. 1887. Nachtrag zum I Ornithologischen Jahresbericht (1885) aus dem Gouvernement Livland (Russland). Ornis 3: 501508. 11) Russow, Valerian 1880. Die Ornis Ehst-, Liv- und Curland's mit besonderer Berücksichtigung der Zug- und Brutverhältnisse. Archiv f. d. Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands 9 (1): 1216. 12) Wasmuth, Paul Julius 1909. Aufzählung aller bisher für Estland festgestellten Vogelarten. Korresbondenzblatt des Naturforscher-Vereins zu Riga 52: 2972. 13) , . 1910. . . . . 8. 25 (2): 1182. 14) http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=147 19 LISAD 20 21
Ta oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased (Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum. Friedrich Karl Schmidt saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö ,,Muhu saare taimestikust" ja magistritöö ,,Eesti siluri ala floorast" 1855. Tema töödest selgub Lääne-Eesti floora liigiline erakordsus. Edmund August Friedrich Russowi tähtsamad uurimisvaldkonnad olid turbasammalde (Sphagnum) süstemaatika ja taimeanatoomia
a. mainib Rootsi revisjon, et mõisa kirjad on põletatud. Revisioniteatel tunti mõisa varem Berenti Taube omandusena, mis revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele. Mõis oli varem mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses. Samas mainib revision, et Taube vend Moritz Taube olevat koos Pontus de la Gardie´ga Narva jõel uppunud, kuna kolmas vend viibib Saksamaal /P.Ungern Sternberg. Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1, lk 15/. Wilhelm Taube käes oli Edise veel 1598.a. ja 1600.a. 1654.a. oli mõis Reinhold Taube valduses / Andmed K.v Löwis of Menar. Estlands Burgen, lk 144-145/. 1698.a. kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile /Samas, lk 115/. Taubede suguvõsa valduste hulk Alutagusel sajanditega suurenes. Nende hulka kuulusid lisaks Edisele veel Sonda, Väike-Pungerja, Jõuga, Vasavere, Püssi, Purtse, Kohtla, Virunurme ja Sompa
Pungadel kattesoomused puuduvad, nii et need on täiesti paljad. 39 7. Kasutatud kirjandus ja viited: 1. Kemilärarnas Resurscentrum. Läkemedelsutveckling- histooria 2. Ny behandling av bröstcancer testas. Östra Småland och Nyheterna.1999-05-04 http://www.ostran.se/harkiv/ost/1999/05/04/OST19990504BBEEUU000_216276.htm 3. Wiedemann, Ferdinand Johann; Weber, E. 1852. Beschreibung der phanerogamischen Gewäsche Est-, Liv- und Kurlands. Reval. 4. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vähenõudlik talvekaunitar. Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38 5. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351. 6. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn. 7. Leht, Malle 1980. Jugapuu. Eesti Loodus 31 (8): 516519 8. Nilesen, Harald 1990. Mürktaimed. Valgus, Tallinn. 9. Normet, Thea 2004
lahutada perekondi. Evengeelium eesti keelde, alles siis hakkab iseloom paranema, mis seni olnud aus (toorus, ebaausus, tavades rippumine, viha mõisniku vastu, laiskus, hoolimatus). Head küljed: innukus, ausameelsus ja vaimukus. Jannau mõjukas, ei nõudnud pärisorjuse kohest kaotamist. Eiseniga võrreldes tagasihoidlikum. Merkelist leebem. Wilhelm Christian Friebe (1761-1811) 1791-1794 ,,Handbuch des Geschihte Lief-, Ehst- und Kurlands zum Gebrauch für Jedermann" I-IV (1158-1710). Sarnane Jannau tööle. Aga Friebe kameralist. Liivimaale 1784 ja oli koduõpetaja. 1801 Liivimaa SOtsieteedi sekretär. Parrot sai rektoriks. Teaduse propageerimisega ja järeleaitamisega tegeles. Garlieb Merkel (1769-1850) kõige löövama pärisorjuse kriitikaga. Publitsist ja kirjanik. Rahvuslust ja ajalookirjutamist mõjutanud. J. Undusk ,,Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu" Keel ja Kirjandus 1997/11-12. Merkel kohalikust
kanda ainult isesugused kohused (nagu sõjateenistus 1 hobusega, käskjala-ja muud sõidud, ,,lossitööd") ja kas oli sealjuures mingisuguseid kohuseid vasalli või aga ainult maaisanda vastu. Harilikust, ikka rõhuvamaks muutuvast teotegemisest ja orjusest vasallidele olid kõik need vabamad pärismaalased küll vabastatud. (Pärismaalaste laenumaade ja vabade talupoegade kohta v. Bunge, m. t., lk. 36 jj.; Stavenhagen, Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, IV köide, lk. 295 jj.; Arbusov, m. t., lk. 89 j., 92 j.; Johansen, m. t., lk. 9-18). Ka avalik opositsioon ristiusu ehk ristiusu maksvuse vastu pidi ühenduses viimaste sündmustega igal pool raugema ja kustuma. Kuigi vabadusevõitlusest osa võttis ühes paganausu poole hoidjate eestlastega ka osa ristiusu poole hoidjaid võimatu olukorra sunnil ja suuremalt jaolt ühes surma sai, pöördus karistussalkade tegevus arvatavasti siiski, kui ülepea vahet tehti, enam paganausule
annaabi.ee 
