Friedrichi maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Ta eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Pilt 2 Caspar David Friedrich ,,Kahekesi kuud vaatamas" (http://www.nga.gov/exhibitions/2001/spirit/large/02.jpg) Maailil ,,Rändur mereudu kohal" näeme kurjakuulutavat mäslevat merd üksiku elegantse inimkogu ees. See ülimalt paeluv maal, mille Friedrich maalis oma abiellumise aastal, võib edasi anda tema enda katseid vaigistada oma noore pruudi pärast mäslevaid tundeid. Tema, kes hakkas õlivärvidega maalima alles pärast kolmekümnendat eluaastat, ilmutab selle meediumi sügavat mõistmist, loob tumedate värvidega sügavikus oma emotsionaalselt rusuvad kujutised. (Pilt 3) C. D. Friedrichilt sai tõuget nt
Siinkohal saab hea näitena tuua Eilert Lövborgi käsikirja juhtumi. Poissmeestepeol olles kaotas Eilert enda teada Thea ja tema enda poolt kirjutatud käsikirja ära, kuid tegelikkuses sattus see Jörgeni kätte. Jörgen, kes oli Eilerti peale ilmselgelt kade, soovis käsikirja Eilertile siiski tagasi anda, kuid Hedda soovis ise seda kaitsta. Koheselt, peale käsikirjade enda võimusesse saamist oli taaskord kuulda kurjakuulutavat heli, jällegi justkui ennustamaks midagi halba. Muusika tugevneb, valgus kustub ning laval on vaid küünlavalgel paistev Hedda, kes põletab rahulikult Eilerti käsikirja. Muusika muutub aina valjemaks ning õhkkond aina pingelisemaks. Ilma üheta ei oleks teist: kui muusika oleks vali, kuid valgus ere ning ilma küünaldeta, ei oleks laval samasugust efekti nagu sel hetkel, olukord ei oleks pooltki nii hirmu ja ärevust tekitav
1995. 144 alustab oma raamatut Allan Dullese 1945. aasta plaaniga hävitada Liit, mis 40 aastat hiljem saigi teoks, kuid ameeriklased ei arvanud, et see juhtub nii kiiresti. Siis ilmus Gorbatšov, kes tegutses lääne huvides ja ainult kuue aastaga “andis läänele ära võimsa ülideržaava” (сверхдержава). Huvitavad on endise pea- ministri iseloomustused oma endistele kolleegidele. Gorbatšov ja Jakovlev on tema silmis meie aja kaks “pahaendelist”, “kurjakuulutavat” (зловещие) figuuri, kes “reetsid suure deržaava ja oma rahva”, samuti “tühisus” Jeltsin, kelle õpetajad olid ookeani taga. Jakovlev olevat põlanud kõike seda, mis nõukogude inimesele püha, ta vihanud Suurt Oktoobrit 1917, nõukogude korda, komparteid, deržaavat, sotsialismi ja kolhoose ning suurde võitu suhtus ta küüniliselt. Jeltsin, “kodumaine Robin Hood”, olevat isiklike huvide nimel olnud valmis mistahes alatuseks, intrii- giks ja reetmiseks.50
Need on seotud peaaaegu alati tricksteriga. Vanapagan, vanatühi, Suur Tõll, Kalevipoeg, Koljat... Mõnikord on hea ja halb vägilane. Kõik tricksterilood kuidagi kividega seotud. Kivid on need, mis loovad mingisuguseid kohtasid ja paikasid. 1958-l jutustatud lood Odalätsi allikate tekkimise kohta: Kurivaim tampis allikad. Ta tõstis kivi ja see kukkus talle jala peale ja sellest hakkas ta tampima maa peal. Vana-Kreekas deemon on healoomuline kaitsevaim, kes pole midagi kurjakuulutavat. Deemoni sõna on keeleajalooliselt demoniseeritud. Neid allikaid peetakse pühaks. Maastikupärimuses on teatav vastuolu, sama kivi kohta võidakse rääkida ühte või teist lugu, kelle kohta kasutatakse kalevipoja või suure tõllu nime. Suur tõll peab olema oma kepiga löönud need allikad. Tal oli oda (Odalätsi). Alternatiivne meditsiin. Pese silmi silmaveega, siis lähevad silmahaigused ära. Pühadus, juhuslikkus ... Vanapagan magab maantee ääres
«Mu jumal,» ütles ta punastades ja rahutult, «mul on väga palav!» «Tõepoolest,» vastas Phoebus, «varsti on keskpäev. Päike kõrvetab. Peab kardinad alla laskma.» «Ei, ei,» hüüdis vaeseke, «vastuoksa, mul on värsket õhku vaja.» Nagu hirv, kes hagijate karja liginemist tunneb, tõusis ta püsti, jooksis klaasukse juurde, avas selle ja ruttas palkonile. Phoebus järgnes talle üsna tusasena. Jumalaema kiriku esine plats, kuhupoole teatavasti palkon oli, pakkus sel silmapilgul kurjakuulutavat ja kummalist vaatepilti, mis ara Fleur-de-Lysi hirmu teise suunda pööras. Määratu rahvahulk, mis kõigis lähedastes tänavates edasi-tagasi voogas, täitis sõna otseses mõttes kogu platsi. Väikesest rinnakõrgusest müürist poleks jätkunud, et kirikuesist vaba hoida, kui teda poleks kaitsnud kahekordne rida vahiseersante ja ammukütte arkebuusidega. Nii tiheda piikide ja arkebuuside müüri tõttu oli kirikuesine tühi. Sissekäiku sinna valvasid piiskopi hellebardlased
annaabi.ee 
