Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kurgunibul" - 5 õppematerjali

Varizella zoster
21
pptx

Varizella zoster

uriinipeetus, pseudoiileus Haaratus torakaalnärvid 53% tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud lööve väliskuulmekäigus ja suu limaskestal peavalu, oksendamine, kuulmishäire, vertiigo, nüstagm N. facialis motoorsed harud parees või paralüüs Diagnostika Kliinilise pildi alusel äge haigestumine, valu, mööda kindlast dermatoomi paigutuv ühepoolne lööve Ak määramine, PCR, viiruse isoleermine koekultuuril Nahabiopsia pole näidustatud

Meditsiin → Nahahaigused
21 allalaadimist
FONEETIKA konspekt
22
docx

FONEETIKA konspekt

Moodustatakse 2 oraalset sulgu: üks huultel, hammastel, hambasompudel, hambasompude tagusel alal või kõval suulael. Teine alati pehmel suulael. Pärast esimese sulu vallandumist vallandub teine ning õhk imetakse hõrenduse tekkides suhu (velaarne)  Glotaalne ehk kõriõhuvool: - Helilised implosiivid ehk injektiivid Moodustatakse samaaegselt glotaalne ja oraalne sulg. Suus moodustatakse sulg: huultel, hammastel või hambasompudel, kõval või pehmel suulael, kurgunibul. Glotaalne õhuvool. Implosiivid on helilised. Sulu vallandamise ajal kõri tõmmatakse järsult allapoole, õhk hõreneb ja õhk voolab sissepoole. - Suruhäälikud ehk ejektiivid Moodustatakse samaaegselt glotaalne ja oraalne sulg. Suus moodustatav sulg võib olla huultel, hammastel või hambasompudel, pehmel suulael, kurgunibul. Glotaalne õhuvool tekib suru vallandumisel. Suru vallandumisel kõri tõstetakse järsult üles, õhk pressitakse glotise ja oraalse

Filoloogia → Foneetika
89 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 15. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Häälikud, mille peamine moodustuskoht on nibu, on nibuhäälikud e. uvulaarid. Pehmesuulaehäälikud ­ velaarid. Kõvasuulaehäälikud ­ palataalid. Somphäälikud (tekivad hambasompude juures) ­ alveolaarid. Hammashäälikud ­ dentaalid. Keelehäälik ­ lingvaal (keele külgedel moodustuvad lateraalid). pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid ­ nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
347 allalaadimist
Foneetika ja fonoloogia
11
odt

Foneetika ja fonoloogia

häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. · Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? · Neeluõõs (pharynx) · Ninaõõs (cavum nasi) · Suuõõs (cavum oris) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? · pehmel suulael ­ velaarid · kurgunibul ­ uvulaarid · kõval suulael ­ palataalid · hambasompudel ­ alveolaarid · hammastel ­ dentaalid · huultel ­ labiaalid · keelehäälikud ­ lingvaalid 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) ­ apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) ­ laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) ­ dorsaalid · Keelepära (radix linguae) ­ radikaalid

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
126 allalaadimist
Foneetika konspekt
11
rtf

Foneetika konspekt

vastu pikkõhrede servi, tekib kahin. Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel (sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. Artikulatsioonielundid e. ülemine kõneallikas: - neeluõõs (pharynx) - ninaõõs (cavum nasi) - suuõõs (cavum oris). Suuõõne osa häälikute moodustamisel: - pehmel suulael ­ velaarid - kurgunibul ­ uvulaarid - kõval suulael ­ palataalid - hambasompudel ­ alveolaarid - hammastel ­ dentaalid - huultel ­ labiaalid - keelehäälikud ­ lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa:

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
217 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun