Ahti.Ahti on kutt, kes toob meile alati narkotsi, iga kell .Me kõik kardame teda, kes rohkem, kes vähem .Karl arvatavasti ei saa enam mitte midagi aru! Töllerdab ringi, peas tembeldamas vaid üks soov: saada kätte järgmine annus, mis hoiab natukene aega eemal valu. Märkasin kapi peal väikest valget tableti pistsin selle ilma kõhklemata oma tasku ning haarasin ühest suvalisest pakist suitsu ja marssisin toast välja. Tõmbasin jope luku kurguni kinni, mähkisin salli ümber huulte ja sammusin uksest välja.Hetkega jahutas kevadine külm õhk mu maha.Silmapiiril paistis Ahti ja tema juures üpriski noored poisid nende vanuseks võis pakkuda kolmteist. Ma märkasin silmanurgast kuidas Ahti surus poistele kotikesed kätte ning vastutasuks said kopsaka rahasumma.Edasist ma näha ei soovinud. Nüüdseks on möödunud sellest päevast neli aastat. Ma olen üheksaeist aastat vana. Mul on abikaasa ja tütar
õnnelik täna ja iga päev. Leia keset oma sünnipäeva lõbus ja kära mõni vaikne hetk, et vaadata tagasi möödunud aastale ja tunda uhkust kõige üle, mida Sa tegid. Tore sünnipäev on . . . siis, kui saad olla koos sõpradega. Tore sünnipäev on . . . siis, kui kasutad kingitud raha, et osta endale sellised kinad, millele raha kulutamise kõik hulla mõistavad. Tore sünnipäev on... siis, kui Sinu ümber on armastus. Ole oma sünnipäeval meeletu õgi end kurguni täis torti ja mitut sorti jäätist. Jäta mõistlikult käitumine järgmiseks sünnipäevaks. Parim kingitud ei pea tingimata olema midagi väga kallist sageli on kõige rohkem rõõmu armastuse ja hoolega valitud lihtsast kingitusest. Millest ma unistasin. Mis ma sain. Romantiline muusikal. Seebikas telekast. Resi Disneylandi. Hambaarstikülatus. Viimase malli iPod. Vana kasutatud raadio. Ilusalongi kinkekaart. Pudel rohelist küünelakki.
Kõik puha linane, hele, käsitöö, pitslisanditega jne. Tekib ettekujutus nooriku veimevaka suurusest, mis pidi mehelemineku ajaks valmis ja riidekirstus olema. Oi, millised alusseelikud ja pika säärega püksikud, korsetid ja tripivestid! Näitust külastades oli tunne nagu oleksin sattunud kellegi salajasse kambrikesse ja püüdnud hoolega varjatud saladust piiluda. Oli huvitav ja hariv kogemus. Nüüd tean rohkem vanavanemate pesust. Tean, mida nad pikkade ja kurguni kinninööbitud kleitide, särkide ja seelikute all kandsid, sest vanad fotod ju seda teavet ei sisalda. Need siis olid minu huvitavamad , samas ka harivad elamused muuseumide vahendusel.
1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest. 14-15 aastased poisid võisid kanda juba pikki pükse. Sõjad tõid riietusse pöörde: vorminõue kaotati, sest rahaline olukord võimaldas selga panna vaid seda, mis olemas oli. Tüdrukud kandsid valdavalt tumedaid kleite ja seelikuid, mille puhul oli siiski olemas reegel, et need pidid ulatuma alla põlve. 50. aastatel kandsid nii õpetajad, kui ka mõned keskkoolitüdrukud musti kitleid valge kraega.
Ülerõivad. Põhiliselt ülerõivaks 19.saj. esimesel poolel oli Alutagusel nii meestel kui naistel Põhja-Eestile üldiselt iseloomulik piha ümber hoidev, seljal vööst alates kahe voldikimbuga nn. händadega kuub, siinse nimetusega vollidega kuub, vooledega kuub, voolekuub. 19.sajandi kolmandal veerandil tulid naistel kasutusele vöökohal läbilõikega kaapotkuued (kaput, kabot). Need olid kokku õmmeldud keha ümber liibuvast, kurguni haagitavate hõlmadega pihast ja tihedasti volti seatud alaosast. Erinevalt voolekuubedest tehti kaapotkuued õhemast, valdavalt potisinisest villasest riidest. Kaapotkuubi on kandnud ka jõukamad mehed. Naised oma ülerõivastel vööd ei kandnud. Ka meestel polnud varasemate ülerõivaste puhul vöö oluline. Täiesti vältimatu oli see aga laabrukkuubede hõlmade kooshoidmiseks. Jalatsid. Varasematel aegadell on Ida-Virumaa naised kudunud eraldi säärekatted - varrikud
Euphrasia - nahka ärritavad kibedad pisarad. Silmad pidevalt jooksevad, silmi tuleb alatasa pilgutada. Peale vesise ka paksemat eritist. Pulsatilla- tuleb paksu kollast eritist. Tulitavad ja sügelevad, hõõrub kätega koguaeg silmi. Ripsmed hommikul kinni kleepunud . Väljas alati parem kui toas. Kõrvapõletikud Aconitum - algab äkki! Külma ja külma tulle tõttu. Laps rahutu. Vaheldumisi külma- ja palavustunne. Lööb voodis jalaga teki pealt ära ja kisub kohe kurguni peale tagasi. Belladonna Tukslev kõrvavalu. Nägu veidi paistes ja punane. Tunne nagu nägu ajaks auru välja. Sageli näärmed ja lümfid valusad. Laps võib valust hulluda. Poolistuv asend kõige parem. Chamomilla - väga nutune, ärritunud, vinguv. Kiigutades asi paremaks. Kusagil pole hea olla, miski ei meeldi. Valu hullem öösiti. Janune. Ferrum phosphoricum - loid, lõtv, apaatne. Kõrvus toksiv, tukslev valu. Võib olla nutune. On õnnetu. Hepar sulfur - ei kannata tuuletõmbust
omaenda rikkalikest elukogemustest. Viimasel ajal on ta märganud, et jooksikuid jääb vähemaks, seevastu loivab üha sagedamini ringi ööliblikate röövikuid. See tähendab, et kätte on jõudmas ööliblikate hooaeg. Kui siilivana umbes kelle kolme paiku öösel rampväsinuna koju naaseb ja magesõstrapõõsa all kerra tõmbab, on seljataga enam kui paari kilomeetri pikkune jahiretk. Selle käigus on ta ennast kurguni täis õginud ja saanud külge paar uut puuki. Tal võiks olla samasugune tunne nagu mehel, kes on pärast paarikümnekilomeetrist jalgsimatka õhtusöögiks kaksteist kilo liha nahka pistnud. Kodu magesõstrapõõsa varjus. Siilivana on rikas mees, tal on palju kodusid. Talvekodu asub vaarikatihnikus. Pärast seda, kui ta on ennast rasvaste tõukude, magusate ploomide ja õuntega nuumanud, valib ta oktoobris sobiva paiga välja ja asub sinna usinalt suuremat sorti puulehti tassima
Aga pursid: ,,Deutschland, Deutschland über alles!" Mõistad? Lihtsalt mäss! Ükskord oleks neil haprasti läind, aga õigel ajal hakkas keegi rebane: ,,Jumal, keisrit!" Vosmidel ei aidand muud kui kannad kokku ja käsi kõrva ääre, sest kuis sa keisrilaulu vastu lähed. Ja tudengid pääsid seekord jällegi. Nõnda on õige tudengi elu. Ning kui mina ükskord tudengiks hakkan, siis teen mina samuti; küll näed. Ja ma hakkan varsti, usu mind, sest ma olen vanast ja tema lõrbist kurguni täis ning kui mina millegist nõnda täis olen, siis on otsas. Ükskõik mis või kuhu, aga siis lähen ma." Toomemägi ise ja aiad tema kallakul seisid raagus. Koltunud lehed kahisesid kõnniteil jalge all. Linnas süttisid siin-seal tuled. ,,Nüüd pole siin midagi," seletas Tigapuu Toomest, ,,aga ela kevadeni, küllap siis kuuled ja näed. Õied, õied ja õied ning ööbikud! Palju ööbikuid! Muidu ei luba vana meid kunagi öösiti välja, aga kevadel lubab. Ütleb: ,,Minge ja kuulake
(Salaja püüdis Tom suure töö ja vaevaga onja kiharaid silendada ja litsus juuksed tugevasti vastu pead, sest tema arvates olid lokid naiselikud ning tema omad täitsid ta elu kibedusega.) Siis tõi Mary välja ta ülikonna, mida kahe aasta jooksul oli käsutatud ainult pühapäeviti. Seda ülikonda nimetati lihtsalt tema «teisteks riieteks», -- niisiis teame nüüd ka Tomi garderoobi suurust. Tüdruk «seadis ta korda» seejärel, kui ta oli riietunud: nööpis tema korraliku pintsaku kurguni kinni, keeras laia särgi-krae õlgadele, puhastas teda harjaga ja kroonis kirju õlgkübaraga. Tom nägi nüüd välja äärmiselt korralik ja kohmetu, ja ta tundiski end nii ebamugavalt, nagu ta välja nägi, sest kogu tema riietuses oli midagi kitsenda-vat ja puhast, mis temas tuska tekitas. Ta lootis, et Mary kingad unustab, kuid ka see lootus läks tühja: Mary 29 võidis neid põhjalikult rasvaga, nagu see oli kombeks, ja tõi nad talle kätte. Tom kaotas
annaabi.ee 
