august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne.
ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte loomadest'') avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse keelde Tuntumad teosed ''Hing ja veri'' (1919) realistlikuma elukujutusega sõjajutud ''Minevik'' (1920) sentimentaalne teos, kus peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid)) sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast Lasteraamatud ''Jutte loomadest'' - Kolm loomajuttu: Mäger Urask, Ahnuse palk ja Kodus ja metsas - on õpetliku alatooniga lood sõprusest, ahnusest ja laiskusest. ''Võrukael'' ''Lapsed ja Loomad'' - kolm pikemat loomajuttu «Noor
valgustamata. ,,Kurgsoos" (1924) kujutatakse Kusta ning Sooja tõusuteed. Siin ei nähta maaelu enam vaimuaristrokraadi või kunstniku silmade läbi. Muutuvad ka looduskirjeldused: need pole enam hümnid Paanile, vaid hümnid toitvale maale põldudele, niitudele. Head rahvakommete tundmist osutavad humorislikult nähtud pulma-, varrude ja matuste kirjeldused. Romaanis ,,Maa" (1927) arendatakse edasi ,,Kurgsoo" tegevust: Kustast saab Tsilga talu rentnik. Kusta teed maakehvistu hulgast paremale järjele kordab tema sulane Kristjaan. Uudsete kujudena esinevad Tsilga talu vanaperemees ja perenaine ning uue joonena selle talu allakäik. Siitpeale hakkab suurtalude laostumise motiiv varieeruma paljudes Rohu romaanides, kuid kirjanik valgustab seda küsimust ühekülgselt. Tuulemäe sarja lõpetab romaan ,,Aeg" (1929), millel on palju ühist Rohu hilisemate linlikku kultuuri kritiseerivate nn
avaldatud. Perekonnaseadus. 1994. RT I, 75, 1326. · arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada: arhiivi nimetus, fondi ja nimistu ning säilitusühiku number ja lehekülg Riiklik Keskarhiiv, Fond 80, Riigikogu, SÜ 46, lk 21-26. ·lõputöö ( diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö) kirjes tuuakse töö autori perekonna ja eesnimi, töö pealkiri, kõrgkool ja allüksus, kus töö asub, koht, aasta, nurksulgudes töö liik. Ots, Siiri. Kurgsoo talu äriplaani koostamine. Eesti Põllumajandusülikooli agraarökonoomika ja turunduse instituut. Tartu, 1999. [Bakalaureusetöö]. · käsikirjalised allikad esitatakse kirjanduse loetelus koos trükitud teostega. Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 17. LISAD
Perekonnaseadus. 1994. RT I, 75, 1326. · arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada: arhiivi nimetus, fondi ja nimistu ning säilitusühiku number ja lehekülg Riiklik Keskarhiiv, Fond 80, Riigikogu, SÜ 46, lk 21-26. · lõputöö ( diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö) kirjes tuuakse töö autori perekonna ja eesnimi, töö pealkiri, kõrgkool ja allüksus, kus töö asub, koht, aasta, nurksulgudes töö liik. Ots, Siiri. Kurgsoo talu äriplaani koostamine. Eesti Põllumajandusülikooli agraarökonoomika ja turunduse instituut. Tartu, 1999. [Bakalaureusetöö]. · käsikirjalised allikad esitatakse kirjanduse loetelus koos trükitud teostega. Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 15
04.2013] 32 Pierce, D.A., 2008, Applying Amateurism in the Global Sports Arena: Analysis of NCAA Student. [Online] Kättesaadav: http://books.google.ee/books?id=l6lG23w- J1cC&lpg=PA93&dq=division%20between%20amateur%20and%20professional%20sp orts&pg=PA3#v=onepage&q=division%20between%20amateur%20and%20profession al%20sports&f=false [08.02.2013] Podhajsky, A., 2006. Minu hobused, minu õpetajad. Saksa keelest tõlkinud Kaja Traagel. Harjumaa: Kurgsoo tall. Prits, L., 2011, Parem käin koolis ja ratsutan! [Online] Kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/451362 [06.04.2013] Smith, R.A., 1988. Sport and Freedom: The rise of Big-Time College Athletics Treenerikoolitus, Treenerikutse. [Online] Kättesaadavus: http://treenerikoolitus.wordpress.com/about/ [04.04.2013] Tule Ratsutama, Ratsutajale. [Online] Kättesaadav: http://tuleratsutama.com/rohelise-