ISURID Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb
Isuri keel Isuri keelest · Isuri keel on soomeugri keelte hulka kuuluv läänemeresoome keel. · Lähedane karjala keelele. · 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal isuri keelt 123 inimest (isurite rahvaarv oli aga 266). · 2002. aasta andmeil pidas 53,1% isuritest emakeeleks isuri keelt. Isuri keelest · Kõneldakse Venemaal - isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. · Tänapäeval on isuri keel halvas olukorras keel on püsinud, ent seda kasutavad üksnes vanema põlvkonna esindajad. Keele ajaloost · Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale.
muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut. Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas keeles. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks Soikola kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel. Hevaha (heva) kõneldakse Hevaha jõgikonnas. Alamluuga kõneldakse Luuga alamjooksulja Kurgola poolsaarel. Oredezi kõneldi Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. TÄNAN KUULAMAST!
languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka. See on lähedane karjala keelele. Isuri keelel on umbes 300 kõnelejat, enamik neist on vanemaealised. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: · Soikola (kõneldakse Soikola poolsaarel) · hevaha (Hevaha jõgikond) · alamluuga (Luuga alamjooks ja Kurgola poolsaar) · oredezi murre (Leningradi oblasti lõunaosa) Kõik Soome keeleteadlased ei pea isuri keelt iseseisvaks keeleks, vaid arvavad selle koos Ingeri soome murretega soome idamurrete hulka. Eesti keeleteadlaste P.Ariste, A.Laanesti jt. seisukoht on, et tegemist on siiski iseseisva keelega, sest see on võrsunud otse algkarjala keelest, pealegi on isurid piirkonna põlisasukad, mitte hilised sisserändajad.
Isuri keel, see on karjala keele pärsikarjala murre ja paljud soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest ja selleks on tavaliselt nimetatud muinaskarjala keeleks. Sellegi poolest ei pea paljud Soome teadlased isuri keelt üldse eraldi keeleks. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks ja nendeks on soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Soikola murret räägitakse peamiselt Soikola poolsaarel, hevaha murret kõneldakse Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Oredezi murret esineb Leningradi oblasti lõunaosas ja ka mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas ja nendeks oleksid Novinka ja Tsastsa, aga tänaseks on see juba kõvasti hääbunud. Kirjandus koolis ja ühiskonnas 1932-1937 oli ka ladina tähestikul suurelt koosnev isuri kirjakeel, seda sai isuritel õpetatud ka koolides. Lõpuks trükkiti ka isuri keele grammatika raamat, aga kahjuks ainult üks eksemplar 1936-dal aastal ja paarkümmend
keelte baltismidega. Mägiste toetub ning pooldab uus-grammatikute seisukohta: regulaarsed häälikuseadused on primaarsed ning peaksid kehtima ka sõnavormide lõpuosiste kohta (Eva Saar 2015). 2.1 Eesti Ingeri alased uurimused 1920. aastatel Julius Mägiste magistriväitekiri on jäänud tänaseni oluliseks võrdlusallikaks kõigile läänemeresoome murdeid käsitlevatele teadustöödele. Näiteks võib tuua naabermurrete ja -keelte ülevaated „Ingerisoome Kurgola murde fonoloogilise süsteemi kujunemine” (Leppik 1975), „Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia” (Laanest 1986), „Kirderannikumurre” (Must 1987) jt. Eesti Ingeri keelekujusid käsitlenud magistriväitekirja väärtust iseloomustatakse ka sõnaga „igavene” (Viitso 2000). Uurimuses eneses oli käsitletud kaheks alamurdeks jagunev keelepruuk: kreeka-katoliku usku ingrikud ehk isurid ja soomlased-luterlased. Mõlemad keelekujud hõlmavad endasse
aastal ja hakkasid neid ristiusku pöörama. Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu. Väike osa marisid on muslimid. 2.6 Isurid Isurid on läänemeresoome keelkonna põhjarühma kuuluv läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid elavad Peterburi ümbruses ning Leningradi oblasti lääneosas paikneva Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola, Soikkola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas ehk siis Kingissepa ja Lomonossovi rajoonides. Pinnamoelt on piirkond valdavalt tasane ja ala katab suures osas mets. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 266 isurit. Viimastel aastakümnetel on arvukuse languse peamiseks põhjuseks ilmselt venestumine. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 56 isurid. Kokkuvõtte Eestis ei keelel ei ole potensiaalset ohtu, et ära kaduda, sest oleme selle juba väga kindalt
karjala keelele. Osa Soome keeleteadlasi ei peagi isuri keelt eraldi keeleks, vaid üheks soome (või karjala) murdeks. 1989. aasta andmeil pidas 41,9% isuritest emakeeleks isuri keelt. 2002. aasta andmeil oli Leningradi oblasti isurite emakeelsus 53,1%. Ülejäänute kohta andmed puuduvad. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Ajalugu Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-
annaabi.ee 
