kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel
algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872).Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Perekond : Abikaasa oli Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Surmaaeg,põhjus,matmispaik : Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15
aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868 ja1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid 1870 raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. C.R. Jakobson kohtas oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi
seisundit käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise kava. Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht ,,Sakala". Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus-ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Kurgjal on
valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" on vähem sõjakas16. detsembril 1873. aastal valiti Jakobson Pärnu Eesti põllumeeste Seltsi presidendiks, millisesse ametisse jäi ta kaheksaks aastaks. Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlike kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele. Perekond C.R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgijale talu ostis said nad seal elada. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles.Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena. Elu lõpu aastad Elu lõppuaastat möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Ta tahtis Kurgjast teha
maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt
armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 2.4. Pereelu ja elu lõpuaastad C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. 9 Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874
Kroonika on kirjutatud alamsaksa keeles. Kroonikale lisandus veel 2 trükki: omas ajas oli see bestseller – loeti palju nii Liivimaal kui Saksamaal. Russowi (1542– 1600) isiku müüdistumise puhul mängib rolli see, et tema elust on andmeid vähe, see vähenegi on vastuoluline ja hägune. Enim on elevust tekitanud Russowi rahvuslik kuuluvus: oli ta eestlane või sakslane? Paul Johannsen kirjutas Russowist kui eestlasest, püüdes tõestada, et Russow on Tallinna lähedalt Kurgla külast pärit voorimehe poeg. Lõplikku selgust päritolust pole siiani. Ta õppis Tallinna linnakoolis, kus näitas end andeka õppurina ja seejärel sõitis Saksamaale, kus sai kirikuõpetaja hariduse. Tallinnas seotud eelkõige Pühavaimu kirikuga ja olnud pikalt selle kiriku Eesti koguduse õpetaja. Pühavaimu kiriku juures oli ainsana Eesti kogudus, mujal polnud. Russowi elu müüdistumises on rolli mänginud Jaan Kross romaan „Kolme katku vahel“. Russowi kirjutatud
Võimalik, et see hüdronüüm on seotud vana läänemeresoome naisenimega Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks, Venemaal ja NSV Liidus on aga isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis see vahetegemine kindlamalt ka Eestis. Asuala Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Tegemist on valdavalt tasase ja üsna metsarikka piirkonnaga. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 24 Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 327 isurit, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Eelmise rahvaloenduse (1989) andmete kohaselt oli neid Vene NFSV territooriumil 449
28355 6700351-1Kurgja tee 58.67314825.209732 28355 Vändra vald 29992 6700353-1Kurgja tee 58.67318125.209148 29992 Vändra vald 86671 6700352-1Kurgja tee 58.67407425.214878 86671 Vändra vald 87216 6700350-1Kurgja tee 58.67382925.214639 87216 Vändra vald 28754 8600448-1Kurgjärve 57.72550527.026552 28754 Rõuge vald 28756 8600447-1Kurgjärve 57.72562927.026226 28756 Rõuge vald 127656 41117-1 Kurgla 59.40635725.078145 127656 Raasiku vald 129030 6703020-1Kurgo 58.40159224.394196 129030 Audru vald 129031 6703021-1Kurgo 58.40159424.393495 129031 Audru vald 26423 3700086-1Kuri 58.95247822.926491 26423 Pühalepa vald 26424 3700087-1Kuri 58.95290122.926452 26424 Pühalepa vald 22850 8400290-1Kurika 58.40897325.519981 22850 Viljandi vald 22851 8400289-1Kurika 58.40916725
annaabi.ee 
