7 Mälestus Johannes Aavikust Peale tema surma oli inimeste igapäeva elus oluline roll temast. Kõiki tema teadmisi ja emakeelde toodud sõnu kasutati ja kasutatakse siiani igapäevaselt. Ta sai mitmeid tunnustusi ning elas inimeste südameis väga pikka aega. Kuna ta oli väga oluline isik, siis 26. septembril asutati Tallinnas, Nõmmel Johannes Aaviku Selts. Seltsi juhib Helgi Vihma. Et ka Kuressaarel oleks temast lähedasem mälestus, siis 19. Juunil 1992 aastal avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, mida on kõikidel võimalik külastada. Ise olen samuti käinud Kuressaares asuvas muuseumis ning seal on võimalik kõike oma silmaga vaadata ning kohapeal on ka keegi töötaja, kes oskab alati küsimustele vastata ning Johannes Aavikust olulisemat rääkida. Minu meelest on väga tore, et ka
1) 1860 tehti lõpp tsunftikorraldusele. 2) 1877 hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaseaduse alusel: a) linnade juhtimiseks valiti linnavolikogu ja volikogu omakorda linnavalitsuse; b) linnavalitsuse etteotsa valiti linnapea. c) kehtis varanduslik tsensus. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. lk 144 1870. a avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Peterburgi. 20. saj. alguses oli kõigil Eesti linnadel (v.a. Kuressaarel) raudteeühendus. Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut 2) kaubanduse arengut 3) asustuse kujunemist? 1) Raudteed olid ühenduses ka välismaa linnadega; kiirendas uute tööstusettevõtete rajamist, sai toorainet vedada. 2) Avardusid kaubanduse võimalused maailma turgudega, saabuvate transiitveoste tähtsus suurenes. 3) (Linnadesse tuli juurde uusi inimesi). Tekkisid uued asulad raudtee lähedale, arenesid linnadeks: Tapa, Jõgeva, Mõisaküla, Antsla, Elva. 10
Eriti oluline oli tihedalt seotud Tallinna ja teiste Eesti linnade Hansaga. Kujunemise kohta keskaegse kunsti, arhitektuuri mõjutanud maa-Reini Vestfaali ja Gotlandi saarel; mõjutatud ning sattumist kõrgelt arenenud kultuur lähinaabrid - Pskov ja Novgorod. Kiriku arhitektuurile Eestis XIII sajandil olid omased lapidary lihtne disain ja raske iseloom. Tüüpilised lossid on Viljandis, Rakveres, Tallinnas, Narvas; episkopaalsed lossid on Kuressaarel ja Haapsalus. Viljandi ordulinnuse (nüüd varemed) selle suurus ületas kõik tema kaasaegsete lossid Baltikumis. Ta esindas nii ruudu külgedega 55 m. Ansamblis hoonete hulka oli kirik, suur ühine söökla , magamistoad ja eraldi ruumid. Loss seisis kõrge mäe järskudel nõlvadel järve äärde ja oli ümbritsetud nelja tsooni võimsate kivimüüride. Striping seinad, loodusliku orud ja kraavid tehtud vallutamatu kindlus. Võib ette kujutada, mis ripub
Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud Eesti ala kirikliku administratsiooni, s.t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese Eesti ala piiskopi Theoderichi, kes kandis ka Eestimaa piiskopi tiitlit, kinnitas 1211. aastal ametisse Riia piiskop Albert; endine Bremeni toomhärra Albert Buxhövden oli Liivimaa ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure, kes tegutses siinse mõõgamisjoni
ka Paide linna. Põhikemplemine 18. sajandil mõisniku Adam von Stackelbergiga. Paidegi taastab oma õigused 1783. aastal. Väikekohakesed elavad oma alevielu edasi. Peamiselt on tegemist käsitöökeskustega. Kõige mõjuvõimsam nendest on ilmselt olnud Põltsamaa. Meie alal on ainult üks oluline administratiivkeskus Tallinna linn, kus resideerub kindralkuberner (Toompeal), kus asub ka Eestimaa rüütelkond. Tallinn on selgelt liidripositsioonil. Teatud õigused on ka Kuressaarel. Maakonnalinnad/kreisilinnad Liivimaal Pärnu ja Tartu. Sõjalised keskused on Tallinn (rahuajal ca 4000 garnisoni sõjaväelast) ja Narva ning Pärnu. Episoodilist rolli mängib Tartu. Need neli linna on kantud ka Venemaa kindluste nimekirja. Tallinnas toimub 18. sajandil rõhuasetuse muutus Rootsi ajal 21 oli Tallinn eelkõige maismaakindlus. Peetri jaoks on aga tegemist merekindlusega.
annaabi.ee 
