ndal aastal. · Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud. · Osaleti sõjakäikudel venelaste, kurelaste, semgalite, seelida ja leedulaste vastu, teisalt asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele röövretkedele. · Vanemariim kroonika sõnul eestlane oli "rõõmsalt retkele asuma" nõus. · Teisalt, eesltlased läksid 1260.nda aastal Durbe lahingus koos kurelastega leedulaste poole üle, mille kohta kroonik nendib : "Nood mõistsid põgeneda, nagu nad seda tihti on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid. · Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku. · Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. · Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud.
· Kalevipoja sängid · Ringvall-linnused ehk maalinnad Mitukorda püüdsid ka rootslased ja norrakad korraldada sõjaretki Eesti aladele, kuid tulutult. 10. saj. teravnesid suhted Vana-Vene riigiga ja kuni 1061.a olid Tartu ja Keava linnus venelaste võimu all, mils eestlased vallutasid Tartu ja tungisid Pihkvani. Aastatel 1030-1061 nurjati venelaste vallutuskased ja eestlased suutsid kaitsta oma vabadust. Muinasaja lõpul olid eestlaste suhted edelas liivlaste ja kurelastega head, lõuna poolsete naabritega ja latgalitega esines ka tülisid ja relvakonflikte. Eestlased korraldasid ise rööv,-ja sõjakäike teistele aladele ja leedulased viisid läbi rüüsteretki Eestisse. Suhted läänenaabrite(Rootsi ja Taaniriigiga) polnud sugugi head, toimusid esimesed ristimiskatsed ja eestlased korraldasid ka ise rüüsteretki Läänemere vastaskaldale. Eestlaste sõjaline tase oli üpriski hea, rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid
Vasallide eesõigustamine tekkis esmalt pärismaalaste maamaksude omandamise õiguse alusel. 3. Pärismaalaste peakohustuseks (abivägede andmise ja foogtide vastuvõtmise kõrval) oli maksude maksmine, kõige pealt kümnise (decimae) maksmine, mis kiriku ülalpidamiseks oli mõeldud. Selle asemel või selle kõrval oli ka teine maks (census) tarvitusel, mida adra pealt võeti resp. ka äkke pealt, kui selle jaoks mitte sama hobune ei olnud kui adragi jaoks (v. leping kurelastega 1230, U. B. 105). Piiskopid määrasid enamasti kümnise, ordu ja teised enamasti adramaksu. Kuid mitte alati ei olnud säärast vahet: näit. 1272. a. määras Riia peapiiskopp semgallidele kümnise asemele adramaksu (1 vakk rukkeid ja 1 vakk otri, U. B. 430, § 1). Mõlemad maksud olid ka kombineeritavad ja kumbki moodustas tervikuna maksu maaisandale. Kümnisest ühe kolmandiku pidid paavst Gregorius IX kirja põhjal (24. II. 1236 U. B. 145) saama
Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad arukamad ja mõjukamad mehed, kel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Neist hakkas kujunema teatud ülikkond. Sõjaline tase ja suhted naabritega Suhted naabritega olid eestlastel üldiselt rahumeelsed. Aeg-ajalt tuli ette vastastikkusi sõja- ja röövkäike. Hiljem tõsines olukord riiklike ühendustega seoses. Eestlastel oli rohkem konflikte leedulaste ja latgalitega, kus näisid kannatavat latgalid. Soomlaste, karjalaste ja kurelastega olid eestlastel aga väga head suhted. 11.sajandi keskel hakati rajama suuremaid linnuseid eriti suured maalinnad kerkisid Lääne- Eestis ja Saaremaal. Eestlaste relvastusel olid tähtsal kohal odad. Kasutati nii viske- kui torkeodasid. Küllaltki paljud omasid ka mõõku, sõjanuiasid ja -kirveid. Varustusse kuulus tavaliselt kilp, jõukamad võisid lubada ka rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnas moodustatud malev. See koosnes nii jalameestest kui ka ratsasalgast
Sõjaline tase- rajati võimsaid ringvall-linnuseid. Relvastuses olid tähtsal kohal odad. Kasutati väiksemaid ja kergemaid viskeodasid ning suuremaid ja tugevamaid torkeodasid. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved. Ratsasõdalastel olid relvadeks kaheteralised mõõgad. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Suhted naabritega- Eestist edelas elavate liivlaste ja kurelastega olid suhted head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis aeg-ajalt tülisid. Tugevad vastased eestlastele olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüstusretki. PILET 14 Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine- Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks:
annaabi.ee 
