jt. Eesti NSV floora, VIII kd. Tallinn, Valgus, 1971. Eichwald, K., Kask, M. Eesti taimede määraja. Tallinn, Valgus, 1966. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, III kd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, VI kd. Tallinn, Valgus, 1978. Eichwald, K., Kukk, E. jt. Eesti NSV floora, IX kd. Tallinn, Valgus, 1984. Eilart, J., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, V kd. Tallinn, Valgus, 1973. Eilart, S. Hanijalg. Eesti Loodus, 8, 1996. Eilart, S. Kurekael. Eesti Loodus, 10, 1996. Eilart, S. Põld-litterhein. Eesti Loodus, 7, 1997. Eilart, S. Põld-varesjalg. Eesti Loodus, 8, 1995. Eilart, S. Ussikeel. Eesti Loodus, 9, 1996. Eilart, S. Virn. Eesti Loodus, 9, 1995. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Ivtshenko, S. Huvitavat botaanikast. Tallinn, Valgus, 1973. Ivtshenko, S. Kiinapuu mõistatused. Tallinn, Valgus, 1969. Kalda, A. Metspipar - pisut saladuslik salumetsataim. Eesti Loodus, 4, 1995. Kask, M., Kuusk, V. jt
Kroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10 või mõnikord 15; kui 10, siis välimine ring kroonlehtedega vahelduvalt; Viljalehti 5 Sigimik sünkarpne (liitviljalehine) ühe emakakaelaga Vili skisokarpne (laguvili: jaguneb valmides nokaga osaviljadeks, järele jääb õiepõhjast moodustunud keskmine sammas) Erodium cicutarium - kurekael Geranium robertianum haisev kurereha Pelargoonid - Pelargonium Selts Myrtales mürdilaadsed 2 suurt sugukonda: (Mõlemas on üle 4000 liigi) sug. mürdilised (Myrtaceae) o Iseloomulik on eeterlikke õlide esinemine Syzygium aromaticum nelgipuu Myrciaria cauliflora brasiilia jabotipuu vili: jabott õied ja viljad arenevad tüvel o P
· Perek pusurohi · Tõrvalill · Käokann · Vesihein · Nälghein · Põld-kadakkaer · Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) · Nisulill · Sugukond kurerehalised · Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) · Kurekael · Sugukond sõstralised · Perek sõstar (punane, must, valge, mage, kuldsõstar) · Perek tikker · Sugukond roosõielised Liit- ja lihtlehed Lehed vahelduvalt, abilehed olemas Õied viietised, radiaalsümmeetrilised Võib esineda välistupp (kahesugused tupplehed) Õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes
metsas Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) Harilik seebilill Harilik põisrohi Perek pusurohi Tõrvalill Käokann Vesihein Nälghein Põld-kadakkaer Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) Nisulill Sugukond kurerehalised Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) Kurekael Sugukond sõstralised Perek sõstar (punane, must, valge, mage, kuldsõstar) Perek tikker Sugukond roosõielised Liit- ja lihtlehed Lehed vahelduvalt, abilehed olemas Õied viietised, radiaalsümmeetrilised Võib esineda välistupp (kahesugused tupplehed) Õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes
hanemalts Põldsinep Kahar kirburohi Vesihein Raps H. kirburohi Roomav madar Põld-kannike Põld-litterhein Raudnõges Verev iminõges H. ristirohi H. punand Kurereha H. kurekael Ühekordne leegitamine ei ole efektiivne, vajalik teistkordne leegitamine Lehtede kuumusele vastupidavus väike Lehtede kuumusele vastupidavus suur H. orashein Põldohakas Kõrvenõges Põld-lõosilm Murunurmikas H. naat UMBROHUTÕRJE 1. Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine
Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast
annaabi.ee 
