Draama avaneb killukaupa, kokku sulandatud Beethoveni elu ning väljamõeldistega. Filmist käib taustamuusikana läbi palju helilooja teoseid, näiteks ,,Kreutzer", ,,Für Elise", ,,Kuupaistesonaat" ning teisigi. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust. Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki
Beethoveni. vanaisa oli tubli inimene, isa oli joodik. 1787 käis esimest korda Viinis. Tahtis saada Mozarti õpilaseks. Sel perioodil suri ära nii Beethoveni ema kui isa. Pidi teenima raha pere ülalpidamiseks. 1792 läks koos vendadega Viini. Maailmavaadet mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsioon seisusteta ühiskond. Napoleon Bonaparte. Beethoven oli eelkõige muusik ja väga tugeva iseloomuga inimene. Beethoven sai endale süüfilise tal tekkis kurdistumine. Umbes 45-aastaselt oli ta täiesti kurt. Esimesel kümnel aastal Viinis tunti teda klaverikunstnikuna, esines rikastele. Klaverimängu stiil oli kirglik. Ta oli Haydni õpilane. Menuett ´´Septett nr. 20`` - 1800 Algul püüdis kurtust varjata. Saabus hingeline kriis koos enesetapukavatsustega. Arsti soovitusel viibis Beethoven 1801. a. Viini lähedal Heiligenstadtis. Kirjutas kirjad, mida tuntaks ´´Heiligenstadti testamendina``. Selgitas põhjusi.
Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Peategelasteks on Beethoven, kolm naist, hotellihoidja ning helilooja sekretär Schindler. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi omaks, kuna neil oli olnud varem armusuhe ja Joanna oli teda kunagi armastanud. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab
Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe
Manes. Siin kohtus helilooja ka Tsehhi silmapaistvaima poeedi, kirjaniku ja kriitiku Jan Nerudaga, kes oli Smetana talendi tuline austaja. Kui Tsehhi rahvusliku kultuuri vaenlased püüdsid Smetana loomingut ebaõiglaselt kritiseerida, siis astus Neruda tihti helilooja kaitseks välja. 1874. aasta sügisel tabas Smetanat raske õnnetus. Kesk hoogsat ühiskondlikku tegevust haigestusid ta kuulmisorganid, mille tagajärjeks oli täielik kurdistumine (oktoober 1874). Sellisele rahutule ja alati ühiskondliku elu keskpunktis olevale isikule, nagu seda oli Smetana, mõjus kurdistumine eriti traagiliselt. tuli paljust loobuda, jäi järele veel looming, millele helilooja nüüd oma jõutagavarad koondaski, Ka sümfooniliste poeemide tsükkel ,,Minu kodumaa" on kurdina kirjutatud. Smetana ooperikomponistina Rahvuslike koolkondade kujunemisperioodil on ooperile osutatud tunduvalt
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud
Beethoveni vanaisa oli Bonnis õukonna kapellmeister ja bassilaulja, isa tenorilaulja. Isa õpetas Ludwigile ka lapsepõlves viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800. aastal sai tema looming laiemalt tuntuks, kui Viinis tuli ettekandele Beethoveni esimene sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab
ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega); 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit(nn. vesi põlves); 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit; 11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit; 4 Kutsehaigused ja tööõnnetused 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit;
annaabi.ee 
