• Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad
efektiivsemalt hävitada. Referaat on üles ehitatud kolmes osas: liigi kirjeldus, tema mõju põllumajandusele ning võimalused tema leviku piiramiseks. 3 1. Kartulimardikas 1.1 Liigikirjeldus Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) ehk koloraadomardikas (Joonis 1) on keskmise suurusega mardikas: pikkus 7-12 mm ja laius 5-7 mm. Tema kehakuju on paljudele poilastele omaselt kuppeljas. 7-13 mm pikkused kattetiivad on oranzkollased, kummalgi on viis musta pikitriipu. Tõuk (Joonis 2) on oranzkollane või tuhmkollane, kasvab kuni 15mm pikkuseks. Pea, eesrindmikukilp ja kaks rida tähne keha külgedel on mustad. [1] Joonis 1. Kartulimardikas Joonis 2. Kartulimardika tõuk 1.2 Kartulimardika areng Kartulimardikas on Eestis hästi kohanenud ja elab meie talved üle talvitudes. Kui varem
rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.)
polügonaalpinnas –iseloomuliku mustriga maaala külmakõrbes ja tundras- hulknurksetest pindadest ja nende vahele jäävatest külmalõhedest. Talvel lõhedesse tekkinud jääkiilude sulamisel võivad suvel moodustuda meetrite sügavusel avalõhed. Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad – polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga kuppeljas lumetahukaist ehitis. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Linnulaat – polaarmerede rannajärsakutel pesitsevate lindude hiigelkoloonia. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 36) Põhjapolaarjoon- asub 66,5 kraadi pl (põhjalaiust). Lõunapolaarjoon – asub 66,5 kraadi lõunalaiust; eraldab külmavööd ja parasvööd. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Polaarpäev- ajavahemik mil päike Maa polaaraladel ei looju - polaarjoonel 1 ööpäev (suvisel pööripäeval) ja poolustel ligikaudu pool
lehetaolisi moodustisi ▫ Lahklehine tupp: tupplehed vabad ▫ Liitlehine tupp: tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega • Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine või lahklehine ▫ Liitlehine: krooniputk, tagasikäändunud osa, neel ▫ Lahklehine: pinnuke või naast; istuv; Krooni kuju Aktinomorfne – korrapärane, polüsümmeetriline: õiest saab läbi asetada kaks või enam sümmeetriatasandit ◦ Ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas Sügomorfne – monosümmeetriline: õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi ◦ huuljas, keeljas, kannusega Asümmeetriline - sümmeetriatasandita Tolmukkond Tolmukas: koosneb tolmukaniidist ja peast Tolmukaniit: enamasti lihtne, harunemata; kui puudub, siis nim. istuvaks tolmukaks Tolmukapea: koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis kaks pesa, mille keskel sporogeenne kude -> moodustuvad mikrospoorid -> tolmuterad.