kujunenud. Paljud Rooma kunsti teosed Kreeka kunstiteoste, skulptuuride koopiad (tuimad, ilmetud näod). Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu") Rooma mentaliteet hoopis teine kui kreekas (kreeka maailmavaade oli sõltuv jumalatest, usust. Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid vähe. Pantheon (,,kõigi jumalate tempel") ehitis, kuhu mahtusid kõik jumalad
nime kandnud kindles. See oli Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitoolium asub Tiberi kaldal Tiberi saare kõrval ning see küündib merepinnast 42m kõrgusele. Tänapäeval asub Kapitooliumil Michelangelo projekteeritud Kapitooliumi väljak, mis on turistide seas saavutanud väga suure populaarsuse. 8. Pantheon See on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis, mis ehitati kõiki Antiik- Rooma jumalate templina umes 115-125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitus kõgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Hoones asub ka Raffaeli haud. 9. Rahu altar See on tänapäeval osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legend Rooma asutamisest ja Augustusest oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. 10. Fortuna Virilise temple
Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk. Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal. Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda
ülalpidamine Linnade kasv ja linnakodanike osatähtsuse kasv Renessanssi arhidektuur Gooti oli enne renessansi stiil.Püüd kõrgustesse kadus, rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente (sambad, kuplid) Itaalia- Renessansi sünnimaa. Sünnilinn Firenze. Medicite perekond oli suur kunstisoosija, nad finantseerisid ehitisi jne. 1. Arhidekt Brunelleschi (1377-1446) Tegi Firenze toomkirikule kupli. esimene kuppelehitus. Tehtud gooti stiilis Teine ehitis- Leitud Lastekodu Firenzes Kolmas ehitis- San Lorenzo basiilika(kirikutüüp pikliku põhiplaaniga,jaguneb löövideks, osadeks) Firenzes Neljas ehitis- Santo Spirito kirik Firenzes Kirikus asus läänes, altariosa idas (ALLPOOL ON MARTA OMAST) Leon Battista Alberti (1404-1472) Santa Maria Novella kirik Firenzes. Võttis antiiki tunduvalt rohkem eeskujuks. San Frasesco kirik Riminis. San Andrea kirik Mantovas
Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus: 1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast
Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad ( või komposiitkapiteeliga sammas ). Joonia ja dooria ( ka viimase varianti nn. toskaana sammast, mis oli kanneküürideta ja baasiga ) sammast on suhteliselt vähe. Iseloomulik on sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast - basiilikaks nimetati basileuse elupaika, Roomas saavutab ta aga oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 123 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a on koobas järve kaldal, kus suur jõejumal valvab jõe lätete üle ja valgest marmorist nümf suigub koopa pimeduses. Koopast edasi viib küpressidest ääristatud tee künkale, kus troonib valge kuppelehitus (Panteon). "Nymph of the Grot, these sacred springs I keep and to the murmurs of the waters sleep: Ah, spare my slumber, gently tread the cave and drink in silence, or in silence lave." (inskriptsioon kuju postamendil) Üleüldse hakkas 18. saj jooksul inglise aed muutuma tänapäeva mõistes pargi moodi moodustiseks. Nn piiratud alad, taraga piiratud põllud ja karjamaad olid kõige eraldatumad osad maastikus. Kogu 18
annaabi.ee 
