Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kupitsad" - 5 õppematerjali

Õigusteadus
43
doc

Õigusteadus

Riigipiiride tähistamise aluseks on: · looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) ­ neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; · inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) ­ neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiirist seespool mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid;

Õigus → Õiguse alused
52 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

ülemvõimu kehtivuse tegelik ulatus ruumis. Riigipiiride tähistamise aluseks on: 1) Looduslikud pinnasevormid piiritähistuse orientiiridena (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu mere või ookeani rannajoont, jõe ning järve rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud). Õigusteoorias nimetatakse neid loomulikeks piirideks. 2) Inimese rajatud kunstlikud tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavi, kupitsad, tarad). Neid nimetatakse teoorias kunstlikeks piirideks. Kui riigipiiri sees mingil osa ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on see riik on jurisdiktsioonis takistatud, nt teise riigi poolt, kes on ühe osa tema maa-alast annekteerinud. Riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · Riigi registrisse kantud õhu ja kosmosesõidukeid; · Avamere põhja pandud ning avameres talle kuuluvad rajatised;

Õigus → Õigus
380 allalaadimist
Õigusteaduse eksam
52
doc

Õigusteaduse eksam

Riigipiiride tähistamise aluseks on: · looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) ­ neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; · inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) ­ neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiirist seespool mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid;

Õigus → Õiguse alused
164 allalaadimist
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

Naabrite kesad olid piiri ääres vastamisi, ja kuna Pearu ise piiripeenra serva lahti ajas, kündis ta peaaegu terve peenra üles. Siis läka Andres temaga sellepärast rääkima, ütles Pearu, et niikuinii teine minu maa sees. Andres ütles, et peenar oli ju ennem minu maa peal. Andres hakkas sihti ajama ja selgus, et Pearu on oma põllu pikkamisi üle piiri Andrese krundile nihutanud. Siis tulid Andresele sauna Madise sõnad meelde, mis see alguses oli öelnud: "Kui aga kupitsad ja ristikivid paigal seisavad." Andres ajas õige piiri sisse ja märkis selle vaiade ja kividega maha. Siis tulu Oru Pearu tehtud tööd vaatama ja hakkas Matu peale karjuma. Mõne päeva pärast tõi Pearu mingisugused asjatundjad Vargamäele ja nendega alustas ta omakorda sihtide ajamist. Andres tõi peale seda ka endale väljast abimehi, ega jätnud enne, kui kõik sihid olid uuesti lahti aetud. Selgus, et mitmes paigas tegelik piir oli Eespere krundile nihutatud

Kirjandus → Kirjandus
483 allalaadimist
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

Riigipiiride tähistamise aluseks on: 1) looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) - neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; 2) inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, valtad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) - neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiiri sees mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: - antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid ;

Õigus → Õigus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun