detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu Vabadussõjas, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu, mistõttu andis ta oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon. Vabadussõja keerises, oli pataljoni asutaja Julius Kuperjanoviga ühinenud väike, paarikümnemeheline salk. Kuid peagi hakkas ta Puurmanni mõisa suuremat väge koondama, kuhu saadi lühikese ajaga kokku ligi 600 meest. Nad alustasid armutut sõda punaste vastu, rünnates vaenlasi ootamatult, jättes oma paarikümnemeheliste gruppidega enamlastele mulje, et neid on palju. Neil rünnakutel polnud niivõrd materiaalne, kui moraalne efekt, kuna vastasel ei olnud täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta
Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini-must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp
hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14. jaanuari hommikul lähenesid soomusrongid Tartu Emajõe sillale. Eesotsas sammus Parts koos abilistega, et kontrollida silla ohutust. Mõlemad meie soomusrongid ületasid silla edukalt. Natukene enne Tartusse jõudmist tuli neile vastu punaste soomusrong, mis kahjustas eestlaste ühte soomusrongi, kuid sai seejärel hävitava hoobi. Veel enne
- Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005 - Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004. Lk-d 39-50. - Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 144-145. Julius Kuperjanov oma naise, Alice Johanson-Kuperjanoviga Julius Kuperjanovi hauamonument Tartus, Raadi kalmistul 21.03.2012 / 21:29 Paju lahingu mälestusmärgi avamine 30. jaanuar 1994 Paju lahingu mälestuse jäädvustamise ideed tekkisid Eestis juba 1930. aastatel. 1938. aastal pani ülemjuhataja Johan Laidoner mälestusmärgile nurgakivi ning 1940. aastaks valmis monumendi muldkeha.
Peale meie kallite lõunanaabrite muidugi... Tartu vabastamisel oli siiski ka strateegiline aspekt. See tagas, et Vabadussõda kanti Eestist välja ja hiljem rüüstas vaenutegevus Eestit vaid servast. See oli ka esimene tõsine hoop näidendile Eesti Töörahva Kommuunist, mis Narva langemise järel lõpetatigi. Sellega lõppes ka fiktsioon «kodusõjast». Alles jäi see, mis oli: EestiVene sõda. Venemaa on muide ainuke riik, kellega Eesti on sõdinud. Abikaasa saatus Koos Julius Kuperjanoviga võitles ka tema abikaasa Alice (neiuna Johanson), kellega ta abiellus 26. veebruaril 1918 Kambja kirikus. Alice õppis aastail 1907-1910 Sipe ministeeriumikoolis, aastail 1910-1914 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. Seejärel sõitis Petrogradi, kus sooritas lõpueksamid. Alice 8 Kuperjanov oli mitmete heategevuslike seltside liige. Ta jõudis kirjutada raamatu "Julius
Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp
Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp
annaabi.ee 
