Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletused ilmusid 1980. aastate lõpus. Ta avladas oma loomingu ajakirjades Vikerkaar ja Noorus. Praeguseks on ilmunud 4 luulekogu
Juba pärast esimest õppeaastat Linzi realkoolis (1900/01) jäi Adolf klassi kordama. Õpetajate sõnul puudus poisil töötahe. Tema jonnakus purustati 13-dal eluaastal , ta hakkas õppima kuid tema õppeedukus ei paranenud , 16. aastaselt jättis Hitler keskooli lõpuni. Alates 1905. aastas elas Adolf Hitler toitjakaotusepensionist ja ema toetusest ohjeldamata boheemlase elu. 21. dets.1907 suri Adolfi ema rinnavähki , pärast seda siirdus Adolf Viini kuntsnikuna tööd otsima. Tema palk oli koos toetusakaotuspenisoniga suurem kui algaja õpetaja palk. 1908.aastal asus Hitler elama Viini, kus ta puutus kokku rassistliku ideestikuga ja temast sai aktiivne antisemiit.Pärast sealt ära kolmist räägib ta oma raamatus ,, Mein Kampf ,, kuidas ta tundis vastikust juudide vastu kes seal elasid. Pärast I maailmasõja puhkemist ei kartnud Adolf sõjaväeteenistust, seda näitas ka asjaolu. pärast sõja puhkemist astus ta Baieri sõjaväkke
[3.Lk.37] Kusagil ei naerdud ega naljatletud nii palju,kui Mozarti seltskonnas. Helilooja suur optimism ja südamest tulev naer nakatas kõiki, nagu ta elurõõmus muusikagi. Vähe oli aga neid,kes selle näilise muretuse juures suutsid tungida nende traagiliste nootide olemusse, mis üha rohkem hakkasid välja kostma tema muusikast. [4.Lk.139] Mozarti elu üheks peamiseks dissonantsiks olid majanduslikud raskused. Eriti tema elu viimastel aastatel. Niipalju kui Mozart oli geniaalne kuntsnikuna, oli ta võõras majandusmehena. Ka Mozarti perekondlikku elu jälgisid õnnetused. Konstanzel,tema naisel, tuli sageli haigevoodis lamada. Mozartile sündis abielust 6 last, kellest ellu jäid vaid 2. Helilooja külastajateks olid pidevalt arstid ja surm ja see süvendas tema majanduslikku kriisi veelgi. Mingi hetk hakkas tal kontserte vähemaks jääma ja ta rahaline seisukord vähenes pidevalt. Ta võttis laenu oma sõpradelt. Ka Mozarti tervis halvenes. [4.Lk.144-145]
3 August Weizenbergi elulugu Andresel ja Katril oli kolm last: tütar Ann ning pojad Gustav ja Jaan. Jaan Weizenberg, Augusti isa, abiellus Põlva kihelkonnast Väimela vallast Pautsi talust pärit Liisa Jaaskaga. Neil oli kuus last: Juula-Catharina, Jula-Louise, August-Ludvig, August Daniel, Marie ja Mina. Täiskasvanuks said neist kolm: Julie, August-Ludvig ja Marie.August- Ludvig, kes suguvõsas ainuisikuliselt muutis kuntsnikuna oma nime saksa kirjaviisile vastavalt Weizenbergiks, sündis 6. aprillil 1837. aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilomeetrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis aastat. 1842 ostis isa väikese maja keset Naha küla. August Weizenbergi isa oli õppinud Võru linnas kingsepaks. Ta töötas mõisahärrastele, kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Eluga tuldi toime.Pikka kasvu ja tõsise
tervikuks. Paljud maalikunstnikud ja kirjanikud ning lugematud muuseumikülastajad on leidnud Rembrandtis väga moodsa vaatleja, lavastaja ja piiblitõlgendaja. Tema inimfiguuride teod ja mõtted tunduvad veel tänapäeva vaatajalegi vahetult mõistetavad ja omased. 2. Elulugu Rembrandti kunstnikutee, mis suundus varaste aastate teatraalsusest viimaste tööde keskendumisele ja intiimsusele, võib jaotada neljaks põhiperioodiks. Neist üks möödus vabakutselise kuntsnikuna Leidenis ja kolm Amsterdamist, vastavalt tema tõusule, muutumisele ja küpsusele. 2.1. Nooruspõlv (1606-1624) 1606 15.juulil sünnib Hollandi linnas Leidenis, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis , Rembrandt Harmenszoon van Rijn. Rembrandt on Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltge Willemsdochter van Zuybrouchi üheksas laps. Vanemad olid oodanud tüdruklast, kuid sündis poiss. Olenemata sellest oodati Rembrandti sündi rõõmu ja lootusega
mida rahvas mõistab, sest ainult kunst, mida mõistab lihtne inimene, on tõeline kunst." Hitleri suhe kultuuriga oli vahetum kui Stalinil, sest kuigi Stalin luges läbi peaaegu kogu ilukirjanduse, vaatas ära kõik filmid ja tutvus peaaegu kõigi piltidega, mis sündisid tema diktatuuri ajal, ei olnud ta siiski selline iseateadlik ,,kuntsnik-valitseja", nagu taotles olla Hitler. Noor Hitler oli üritanud sõjaeelses Viinis ennast teostada kuntsnikuna, teenides elatist lihtsate akvarellidega ja unistades arhitektiks õppimisest Viini Kunstiakadeemias. Sellest piisas, et hilisem poliitik võtaks endale õiguse valitseda ka kultuuri. Ta väitis Mein Kampf'is, et modernism on rikkunud ära kõik kunstivormid, mis tulevat kõigepealt selle mõjudest puhastada, enne kui need saavad taas teenida ,,kõlbelist, poliitilist ja kultuurilist ideed". Selleks ideeks oli saksa rassi ning selliste elementide, mis ,,rikastavad kultuuri ja loovad ilu,"
7. Esimene üldlaulupidu. 8. Jakob Hurda tegevus. 9. Eesti Aleksandrikooli idee ja teostus. 10. Eesti Kirjameeste Seltsi looming. 11. Carl Robert Jakobsoni osa rahvuslikus liitumises. 12. Eepos ,,Kalevipoeg" saamislugu. 13. Sakala ilmumine. 2. 1840. -50. aastate talurahvaliikumised sünnitasid eesti talurahva hulgas naiivse keisri-orientatsiooni, mis jäi püsima veel järgnevatelgi aastakümnetel. 1864. aastal alustas Holster taluperemees Adam Petersib koos Peterburis maineka kuntsnikuna teguseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tõmmata tsaarivalitsuse tähelepanu siinse talurahva probleemidele. 3. Johann Voldemar Jannsen. Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud J. V. Jannsen (1819-1890). Möldri poja lapsepõlv möödis veskis, seal sai ta ka endale hea kõnepruugi ja huumorisoone. Pärast kihelkonna kooli võttis kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama
annaabi.ee 
