1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13
ajastul? See küsimus huvitab ka Dantot ennast, kuna tema teine roll on olla kunstikriitik. 4 Üldiselt on Danto kunstikriitika ülesanne mõista kunsti protsessi, mitte hinnata esteetilisi tulemusi. Mõned filosoofid süüdistavad teda selles, et ta segab kokku oma kunstifilosoofia ja kunstikriitika stiili ning seeläbi alandab esteetilisi väärtusi kunsti kaalutlemisel. Teised aga kiidavad teda väljatöötamisel kunstiteoorias, kus kriitika on tihedalt seotud. Danto üritab pigem seletada, kui tüürida kunsti suunda. Kunstikriitika, nagu Danto oma praktikas seda mõistab, toob esile kriitika mõne objekti sisulise külje poole pealt ning kuidas see objekt ennast oma kunstilise olekuga presenteerib. 5 Kokkuvõte Tuleb täheldada, et Danto teooria kunsti surmast tõstab üles väga palju küsimusi.
manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises. Iseloomustage Aristotelese mõistet mimesis! Mimees (vanakreeka keele sõnast mimēsis 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel. Mimeesi kui võimet peetakse üheks inimese fundamentaalseks võimeks ning selle abil kirjeldatakse nt õppimist, kultuuri, loomingut, iha jpm. Iseloomustage Aristotelese mõistet katarsis!
lisandada uut taustinformatsiooni, mis aitab teost paremini mõista. Aja jooksul võidakse luua uusi kunstiteoseid või taasavastada vanu, mis asetavad teose selgemasse valgusesse. Perspektivismi on kritiseeritud, kuna on siiski küsitav, kas teatud ajaliselt perspektiivist nähtuna paistab teos "õiges" valguses või mitte. Mõne kunstiteose kohta informatsiooni kogumine ei pruugi sõltuda ajast, mõne teose puhul ei saa aja jooksul midagi selgemaks ja perspektivism ei tööta. 3. Kunstiteoorias seisneb finalismi eeldus arusaamas, et tänaseks hetkeks on ühe või teise kunstiteose väärtus täiesti selge ning see ei muutu. 4. Savile defineerib kunstiteost, mis on ajaproovi läbinud, kui teost, mis on kindlalt üle elanud ajaproovi ja püsinud piisavalt pika perioodi jooksul sobivas tõlgenduses tähelepanu all. Seda definitsioon on palju täpsustatud, näiteks peab tähelepanu olemas huvitu ehk ei tohiks huvituda teostevälistest asjaoludest.
hävingust, inimesest, jumalatest jne · rüütliromaan Euroopa keskaja ja uusaja kirjanduszanr. · Moralitee - keskajal allegooriline ja moraliseeriv näidend. · Hagiograafia pühakute ülistav elulugu · allegooria kahemõtteline mõistujutt, nt vanasõnad · commedia dell'arte - 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia. · Mimesis - nii filosoofia kui kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, vms vahel · kummastamine- kirjandusteaduses/kunstis kasutatav termin/võte.Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu
nutma, klobis ennast puhtaks, ültes, et jaa tõesti, siin avaneb imekaunis vaade. Skandaale on tema ümber kohe, tark on ka nagu vaarao. 1882 võtab ette reisi Ameerikasse, kus peab kunstiloenguid. Ameerika võttis teda ammulisui vastu, sest neil nagu ei ole oma kunsti, oma kirjandust, mis oleks sügavalt nende. Ja kõik tormavad, samal ajal on väga sensatsioonimaias, Wilde ei valmistanud pettumust. Loengud on täis tõelisi vaimukaid galanbuure ehk sõnamänge. Jõuab oma kunstiteoorias välja absurdini, tema ülteb niimodi, et kunst ei tulene elust, vaid elu jäljendab kunsti. Oma teooriat tõestab kirjanduse kaudu. Ülteb nii, et pessimismi mõtles välja Hamlet ja kogu maailma haaras melanhoolia, sellepärast, et ühel printsil tuli tuju veidi kurvastada. Nihilistil, revolutsionääril, ilma usuta märtril, selle mõtles tema meelest välja Turgenev ja täiustas Dostojevski, ja siis hakkas kogu maailma mässama. Kogu 19. Sajandi
annaabi.ee 
