KOKKUVÕTE Kunstniku loomingul oli palju erinevaid mõjutajaid, kuid ometi kujundas Modigliani välja isikliku, omapärase ja üsna kergesti äratuntava stiili. Itaalias õppides huvitasid teda Bellini, Botticelli ja Tiziani tööd. Pariisis jagas kunstnik Picasso, Conteau, Soutine, Matiss`i, Cezanne püüdlusi ja ideid. Modigliani stiili omapäraks on joon, mis loob töödesse sügavuse, reljeefsuse ning plastilisuse. Modigliani figuurides ja portreedes puudub ilustamine. Kunstiteadlasi võlub tema tööde juures meisterlik lõpetamatus. Oma eluajal elas ta suures vaesuses. Tema maalid said kuulsaks alles pärast kunstniku surma. Tööd kirjutades sain ülevaate Modigliani elust ja loomingust. Kunstniku maalimislaad oli ka minu jaoks huvitav ning omapärane. Tutvumine loominguga arendas minu kunstinägemust.
Maalitakse kaasaegseid inimtüüpe, päevakajalisi sündumis või probleeme. Peamine on võtta vana teose kompositsioon ja maalida sinna uued tegelased. Sellist maalimist nimetati tsiteerimiseks, mille eesmärk võib olla nali, iroonia või paroodia aga mõnikord võib edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Kuulsaimad maalikunsti esindajad on Odd Nerdrum, Robert Coloscott,David Ligare ja Edouard Manet. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Oma postmodernistliku teooria loomisel toetuti vene 1920.aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Nad kuulutasid maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks ning püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu originaalsus ja unikaalsus, tühjust ja petlikkust. Nad hidnasid heaks reprodutseeriva fotograafia ja avalikus linnasruumis toimuva
Õnneliku inimese portree Tundmatu naisena Mona Lisaks nimetatud salapärane, tagasihoidlik ning veidi parastavalt pahatahtlik suunurkade ülespoole kõverdus paelub veel tänapäevalgi nii kunstiteadlasi kui lihtinimesi. Hoolimata tegeliku prototüübi juba ammu mulla alla maetud kolletunud säilmetest naeratab portree muuseumi seinal oma veidrat naeratust tuhandete inimeste silme all. Ta naeratab, aga ometi ei kiputa tema kohta iseloomustava sõnana kasutama ei õnnelikkust ega rõõmu. Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga näidata allapoole suunatud suunurki, öeldes, et ta on kurb ning naervale näole osutades, et ta on rõõmus
Erinevatel, sealhulgas seni Fourth level tõrjutud või alandatud Fifth level inimrühmadel on õigus oma huvide eest seista Selline postmodernismi tõlgendus soosis igasuguste vähemuste, aga ka feministide ideede väljendamist kunstis Lincoln Perry ,, Stations'' Teist tüüpi postmodernism Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi aga ka sellist postmodernismi, mis püüab minevikku taastada. toetusid nad vene 1920. aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele Click to edit Master text styles 1976 hakkas ilmuma nende ajakiri ,, October'' kuulutasid nad maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks Püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu ,, Second level
Sama tüüpi postmodernismi levis ka kujutavas kunstis. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlikke või selle lähedasi pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise ,,masinaid". Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist.
teoseid, et selguse mõttes koostati uus nimekiri 63 eesti autorist, kelle kõik teosed kuulusid kõrvaldamisele. Keelatuist 20 olid pagulasautorid. Poliitikute kõrval kohtab siin pea kõigi eesti vaimuelu valdkondade säravaid esindajaid aja- ja kultuuriloolasi (Olaf Sild, Peeter Tarvel, Oskar Loorits, Gustav Ränk), vaimulikke ja teolooge (Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Eduard Tennmann), kirjandus- ja kunstiteadlasi (Hanno Kompus, Ants Oras, Richard Antik). Keelatud olid Heiti Talvik ja Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Karl Adson, Karl Ast-Rumor, Pedro Krusten, August Mälk ja Albert Kivikas ning oh üllatust! juba mitu aastat kodumaa mullas puhkav Karl-August Hindrey "aktiivse tegevuse pärast Rootsis" jne. Lugejani see kirjandus siiski ei jõudnud, osalt seetõttu, et säilinud oli vähe eksemplare ja need pandi arhiivkogusse, aga ka sellepärast, et jäeti igaks juhuks erihoidu edasi.
paroodia, aga mõnikord võib see edastada irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks on tüdimus labastunud funtsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks tuleb arvestada ka ühiskondlikke põhjuseid. Vasakpoolne ideoloogia hakkas mainet kaotama. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud ja võimule tulid M. Thatcher ja R. Reagan. USA's valitses teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab minevikku taastada. Oma postmodernismi teooria loomisel toetusid nad vene 1920. aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Vene radikaalide kombel kuulutasid nad maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks. Vastukaaluks maalikunstile hindasid nad heaks kunstiks massiliselt reprodutseeritava fotograafia ja avalikus
hooldamisele ja muinsuskaitsele. Sama tüüpi postmodernismi levis ka kujutavas kunstis. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlikke või selle lähedasi pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. 25) HÜPERREALISM. NEOEKSPRESSIONISM. Lisaks minevikustiile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Hakati tunnustama vanu realiste. 1960. aastate lõpus tekkis hüperrealism e. fotorealism, 1980. aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad oluliselt teineteisest nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta
annaabi.ee 
