Kristjan Raud Kristjan Raud oli Eesti kunstnik. Ta sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paul Raud, kes oli samuti kunstnik. Vendade kooliaeg algas 1874. aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878.-1881. Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. 1883. aastal jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle Tartu Õpetajate Seminari. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustum...
Johann Köler Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit. 1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 184855 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele...
3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus,
· Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19). Esimesed kunstisaavutused on kujukesed ja koopamaalingud, mis pärit kiviaja lõpust (u 35 000- 13 000 a tagasi). Nt Chauvet´ koopamaalingud ja Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal. Kujukestest on tuntuimad nn Venuse kujukesed, mis on rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefiguurid. Mida kunst tol ajal täpselt tähendas või sümboliseeris, pole täpselt teada, võime ainult arvata. Kindel on aga see, et kunsti teke näitab nüüdisinimese paremat abstraktse mõtlemise
uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja tina sulam).Esmalt leiutati umbes samal ajal ja samaskohas puust ja seejärel pronksist teraga ader
VANA AMEERIKA KUNST VanaAmeerika Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase
Hing oli see, mis hoidis inimest elus. Kujunes kujutelm ka hauatagusest elust, kui surnud hingede asupaigast. Esivanemate kultusega püüti tagada nende heasoovlik suhtumine elavatesse. Enam väge omavad inimesed olid nõiad ja targad, kes juhtisid maagilisi tominguid e rituaale. Heasoovlik suhtumine looduselt saavutati ohvritalituse vahendusel. Religioossete arusaamadega on seotud ka esimesed silmapaistvamad kunstisaavutused. Koopamaalingutega (n Chauvet` ja Lascaux` Prantsusmaal, Altamira Hispaanias) üritati saavutada jahiõnne või pühitseti selliselt kaunistatud Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 7 koobastes noori kogukonnaliikmeid täiskasvanu staatusesse. Lisaks koopamaalidele pärinevad paleoliitikumi lõpust nn Veenuse kujud rõhutatult paksud ja suurte
Persepolis, Ekbatana, Babülon). · Satraabid kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud) c. Suhtumine alistatud rahvastesse leebe: · Toetuti kohalikele ülikutele. · Ainsaks nõudmiseks maksud. · Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused) · Templite asemel uhked lossid savitellis, kaunistuseks glasuur. · Teede korrashoid Suur-Kuningatee (V-Aasiast Susasse) postijaamadega hobuste vahetamiseks. e. Varasem usund oli tulekummardamine: · Seda korraldasid maagid (preestrid) mäetippudel, ohvriannid ja püha tule alalhoidmine. · Peeti kinni puhtusest surnute erilised laibatornid, et poleks
aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi. Hellenistlikul perioodil valitsesid riike kreeka-makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid, kes võtsid üle idamaadele omase valitseja jumalikustamise ja suurejoonelise õukonnaelu. Idamaades levis koinee (Atika murdel põhinev kreeka keel), kreeklastele omased kombed, haridus, arhitektuur ja kunstisaavutused. Linnades Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer kehtis formaalselt polislik korraldus- valiti ametnikke ja korraldati rahvakoosolekuid, kuid tähtsamates asjades alluti monarhi tahtele. Kodakondsus kaotas oma tähenduse ja endise maakaitseväe põhimõtte asemel hakati sõjaväge moodustama palgasõduritest. Kreeka eeskujudele toetudes hakkas kasvama ka orjade arv. 4.5. Hellenistlikud linnad:
aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi. Hellenistlikul perioodil valitsesid riike kreeka-makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid, kes võtsid üle idamaadele omase valitseja jumalikustamise ja suurejoonelise õukonnaelu. Idamaades levis koinee (Atika murdel põhinev kreeka keel), kreeklastele omased kombed, haridus, arhitektuur ja kunstisaavutused. Linnades Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer kehtis formaalselt polislik korraldus- valiti ametnikke ja korraldati rahvakoosolekuid, kuid tähtsamates asjades alluti monarhi tahtele. Kodakondsus kaotas oma tähenduse ja endise maakaitseväe põhimõtte asemel hakati sõjaväge moodustama palgasõduritest. Kreeka eeskujudele toetudes hakkas kasvama ka orjade arv. 4.5. Hellenistlikud linnad:
annaabi.ee 
