Olav Maran Olav Maran sündis 1933.a 20.oktoobril Tartus teenistujate Elfriide ja Alfred Marani perekonnas teise lapsena Kuna vanemad lahutasid, jäi laste kasvatamine ema kanda Pidid väga tihti elukohta vahetama Koolid 1941.a sügisel astus Tallinna 8. Algkooli esimesse klassi Tallinna 10. Keskkool 3. klass Algkooli kõrvalt käis ka Pioneeride Palee kunstiringis Keskooli kõrvalt tekkis huvi hoopis spordi vastu ja kunstiring jäi kõrvale 1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti õppimise ambitsioonid väga valdavad ei olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit
ühe toodud väitega. ,,Kooli materiaalsed ressursid ei mõjuta akadeemilist taset üldse" (Tarmo Strenze, 2011) oli slaidil kirjas ning mina tundsin, et sellele saab vastu vaielda päris mitmel moel. Kooli materiaalsed ressursid mõjutavad otseselt seda, kui palju on võimalik koolis tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe töös. Need ei vaja erilist varustust ning kooririided tuleb igal lauljal ise välja osta. Samas võib tuua vastukaaluks Hugo Treffneri gümnaasiumi, kus huvialategevusvõimalused on mitmekesisemad Treffneri gümnaasiumis saab lisaks koorile, näiteringile, rahvatantsule, kunstiringile ja ajalehetööle tegeleda ka võitluskunstidega, väitlusega, on olemas spordiring ja ajalooring.
Käisin 15. oktoobril 2012 Kuressaares Aja Majas vaatamas Virge Nemvaltsi näitust, mis on tema 10. personaalnäitus. See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aastat Tartu Laste Muusikakoolis klaverit ja on laulnud mitmetes koorides. Nemvalts oli ka 1978. aastal asutatud Saaremaa Kunstiklubi asutajaliige, samal aastal sai ta Kuressaare linna kunstipreemia
Piret sündis 6. veebruaril 1984 Tallinna Pelgulinna Sünnitusmajas. Kui Piret oli juba piisavalt vana, läks ta Rukkilille lasteaeda. Kool, kuhu Piret esimesena õppima asus oli Tallinna 21. Keskkool, kus ta pinginaabriks oli praegune bandikaaslane Katrin Siska. Ülikool, kuhu Piret sisse astus oli Concordia Rahvusvaheline Ülikool. Õppis ta seal suhtekorraldust ja meediat.Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades ja ilukirjaringis. Pireti üks kirgedest on muusika. Nimelt alustas ta laulmist juba väga väikesena, 3- aastaselt. Piret teeb kaasa kolmeliikmelises tüdrukutebändis Vanilla Ninja, kes on tuntud ka välismaal. Piret mängib bändis kitarri. Veel on ta õppinud klaverit eraõpetajate käe all ja laulnud laulukooris umbes 8 aastat. Piret kirjutab ise ka laule. Vanilla Ninja eurohiti "Club Kung Fu" kirjutas Piret
Tädi Ruthil oli ka õde Eevi. Kui aga saabus pikk ja tume Nõukogude aeg, võeti mõlemad Ruthi vanemad kinni. Ema saadeti Siberisse. Põhjuseks see sama poekene. Ruthile oli see väga raske aeg. (Arvi Püssi mälestused, 2009) 1.2 Koolid ja koolitajad Alustas kooliteed Tallinna 15.algkoolist, seejärel jätkas õpinguid Tallinna 8. keskkoolis. 1.3 Olulised inimesed ja tähtsad otsused Ruth Püss oli algselt lihtne kontoritöötaja, mille kõrvalt meeldis käia kunstiringis. Selle kaudu sai ta osa mitmetes filmides. ,,Andruse õnn" ja ,,Jahid merel" on vasti kõige tuntumad. Samuti osales ta väga heas lavatükis ,,Äike", kirjutatud vene kirjaniku Aleksandr Ostrovski poolt. Hakkas tegelema isetegelikult näitlejana. Jäi silma inimestele oma kena väljanägemise ja näitleja annetega. See Ruthi filmidesse tõigi. Tädi Ruthile meeldis ka võimelda nind trennis tutvus oma kauaaegse sõbranna Ingridiga, kes kahjuks Estonia laeval hukkus.
Meie koolis peetakse üldiselt vähe üritusi. Kõige lõbusamad ongi jõulud. Siis antakse kingitusi ja kõigil on lõbus olla. Jõuluõhtu lõpeb diskoga. 9 Meie koolis tegutseb õpilasomavalitsus, kus püütakse võidelda õpilaste heaolu eest. Mina pole seni ühtegi muutust täheldanud. Meie koolis tegutsevad mitmed huvialaringid. Mina nendesse ei kuulu, sest mul on muudki teha. Kunagi käisin küll kunstiringis, kuid seal hakkas igav ja ma tulin sealt ära. Võru Spordikoolis on huvitavaid trenne. Mina käin orienteerumistrennis ja mulle meeldib seal. Koolivaheaegadel käivad mõned vabatahtlikult koolis tööd tegemas. Siis nad pesevad aknaid ja tassivad õpikuid. Ebameeldiv lugu juhtus 7. klassis, kui mulle ja mu sõpradele meeldis all garderoobis istuda. Seal istumine on aga keelatud. Ükskord tuli minu juurde kehalise kasvatuse õpetaja ja hakkas meie kõigiga pahandama
Misso Keskkoolis sukeldus Vaido relvade maailma juba põhjalikumalt. ,,Keskkooli sõjalised õpetuse tunnid andsid mulle kui huvilisele kergrelvade kohta põhja alla. Kirjandust oli sel ajal veel napilt." Oma esimese relva konstrueeris Vaido keskkooli ajal. ,, Kui ma praegu vaatan seda püstolit, siis võtab suu muigele, aga ometi mõtlesin siis püstoli töö enne valmistamist põhjalikult läbi" meenutab ta. Keskkoolis meeldis talle ka joonistada. ,, Käisin ka kunstiringis, aga ühel hetkel taipasin, et relvad tõmbavad rohkem kui joonistamine," tunnistas keskkoolist Tallinna 2. Tehnikakooli automaattelefonijaamade erialale õppima siirdunud Vaido. Seejärel tuli Nõukogude armee. Ta teenis Leningradi oblastis paiknenud saniitraketiväes. Sealgi joonistas ta mitmesuguseid plakateid. Ohvitserid taipasid tema huvi relvade vastu ning agiteerisid üleajateenijaks jääma. Teda ei ahvatlenud suure Venemaa avarustesse jääma.
imetlesid. Muidugi olid ka emal oma probleemid. Isa läks nende juurest ära kui poiss oli 5 aastane. Isal on oma pere, nad ei suhtle. Ta teab, et isal on probleeme joomisega. Lapsena võttis osa igasugusest huvitegevusest. Emale meeldis väga, kui ta laval esines, laulis, näitles, luges luuletusi. Ema püüdis alati tema esinemistest osa saada, võimaluse korral hankis igaks esinemiseks uued riided. Hiljem rääkis nähtust-kuuldust vanaemale, oma sõbrannadele. Veel käis noormees kunstiringis. Õppis noormees keskmiselt, kuid see-eest luges palju. "Siis muutusid olud, emal tekkis probleeme töö juures, tellimusi jäi vähemaks." See tähendas teatud harjumuspärase elustandardi muutumist ja energia vähenemist tegelemaks poja probleemidega. Ta jäi suhteliselt omapead. Tekkisid uued sõbrad - kõik pärit peredest, kus olude teisenemine oli toonud kaasa nii töökaotuse, jõuetustunde kui ka lootusetuse. Kodus ei tahetud püsida, sest seal olid tujutud vanemad
vihaga minna vastasega võistlema. Selleks, et sõber enam ei naeraks, tegi treener enne maadlema minemist talle näopeksu. Sellest läks sõber alati vihaseks. See parandas nii tulemusi kui ka oli ''vastus'' poiste linna mööda patseerimisele. Isa on veel põhikooli ajal käinud poistekooris umbes neli aastat. Nad said käia Tallinna laulupidudel ja reisida mööda Eestit ringi, mis tollel ajal paljudel ei olnud võimalik. Lisaks poistekoorile käis minu isa ka kunstiringis. Sinna ta küll ise ei tahtnud minna, aga minu vanaema viis ta vägisi sinna. Minu isa jutu järgi olevat ta olnud seal ainuke poiss. Sealt ta sai endale ka hea joonistamise oskuse. 20 Foto 11. Võru 1. Põhikooli 7. klassi õpilased ja õpetaja Regina Ausmaa 1982/83 õppeaastal. Kolmandas reas paremalt neljas Valev Lebreht. Pildistatud kooli kõrval. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust.
annaabi.ee 
