12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.- 19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.
13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Herder nägi rahvalaulus spontaanset luuleandi, mis on sündinud elava mulje, tundmuse silmapilgust. Harimata, lihtsas inimesed on säilinud poeesia algupärane jõud
Arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest Soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijatele, sh Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1
Arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest Soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijatele, sh Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1
Õppis Königsbergi ülikoolis; töötas 1764-1769 Riias; Avaldas mh. väljaande ,,Volkslieder" (1779-1779), 2 tr. ,,Stimmen der Völker in Liedern" (1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Estofiilide rahvaluule alane tegevus 19. sajandi alguses Johann Heinriche Rosenpläter (1782-1846): o andis välja ajakirja ,,Beiträge zur genauern kenntniss der estnischen Sprache" (1813-